Kessler: pankade kontrollsüsteemide tundlikkus peab kasvama

„Finantsinspektsioon rakendas seoses rahapesu tõkestamisega 2018. aasta sügisest 2019. aasta kevadeni rutiinsele järelevalvele lisaks eriprojekti kõigi Eestis tegutsevate makseteenuseid osutavate pankade suhtes,“ märkis Kessler. „Positiivselt poolelt saime tõdeda, et mitteresidentide teenindamisega seotud riskid on vähenenud. Enamik panku suhtub tõsiselt riskide jätkuvasse vähendamisse, riskide paremasse kontrollimisse. Küll aga esineb nõrkusi pankade süsteemides ja riskikontrollide riskitundlikkuses,“ ütles ta.

Kessler tõi välja, et õigusaktid ja ka finantsinspektsioon soovivad aga näha riskitundlikke kontrollisüsteeme, kus suuremad potentsiaalsed riskid saavad käsitletud põhjalikumalt, tuntud-teatud tavakliendid aga leebemalt.

„Eesti finantsturust suure osa moodustavad pangakontsernid. Siin võib eristada 3-4 suuremat universaalpanka ja väiksemaid panku. Nende kõigi ühisnimetaja on väga tugev kapitaliseeritus,“ ütles Kessler. „Laenukahjud on väiksed ehk pangad on krediteerinud üldiselt vastutustundlikult. Ka üldisele digitaliseerituse tasemele ei saa etteheiteid teha. Euroala vaatest on Eesti pangandus üks paremini digitaliseerituid,“ märkis ta.

„Sellel aastal tekkis Eestisse paljude krediidiasutuste piiriülese ühinemise teel Luminor. Ta on Eesti suurim pank, mis kätkeb endas ka Läti ja Leedu riske. Vastavate riikide pangaportfellid on isegi Eesti omast suuremad. See tähendab, et ka järelevalve peab olema võimeline piiriüleseid riske aduma ja kontrollima, ka kriise ära hoidma ja lahendama,“ ütles Kessler.

Kessler märkis, et finantsinspektsioon on 2004. aastast järjepidevalt juhtinud partnerite tähelepanu sellele, et rahatrahvid finantssektoris ei ole mõjusad. Samuti peatus ta pikaaegse menetluse teemal ning märkis, et taoline menetlus ei toimi ja tuleb asendada lihtsama menetlusega. „Oleme siin tegemas oma ettepanekuid eelnõu vormis rahapesu tõkestamise valitsuskomisjonile,“ ütles juhatuse esimees.

Kessler tõi välja, et Balti, Skandinaavia ning Euroopa Liidu finantsjärelevalvajad ja teised asjaomased panid eelmisel aastal seljad kokku ning mängisid selle aasta alguses läbi teoreetilise regionaalse finantskriisi. „Harjutuse tulemused on analüüsitud ja kitsaskohad sõelutud, osalistele tagasisidestatud. Üldise hinnanguna tõden, et mängus osalenud Eesti asutused said oma ülesannetega hästi hakkama,“ rääkis Kessler.