Sõnajalgade ja riigi vahel lahvatas kümnendi tüli

Aidu tuuleparki arendava Eleon ASi juhatuse liikme Oleg Sõnajala sõnul jäävad ametiasutused täiel määral vastutavaks järgnevatel tundidel või päevadel toimuva eest, mille kahju võib ulatuda kümnetesse miljonitesse eurodesse, rääkimata ohust lähedal asuvatele inimestele.

Nimelt keelas politsei tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti palvel möödunud nädalal Aidu tuulepargi kahe tuuliku montaažitööd. Otsus on Eleoni eksperdi hinnangul tekitanud tuulepargis olukorra, kus tuulikute kandekonstruktsioonid võivad puruneda ja tuulikud variseda.

„Tuulikute montaažiga seotud personali ning tootja esindaja kohapeale mittelubamisega ehk viibimiskeeluga on tekitatud ehitus- ja ohutustehnika seisukohalt ohtlik olukord, kuna tuule teatud tugevuse ja suuna koosmõjul võib tuuliku torni võnkeamplituud suureneda üle kriitilise piiri, mille tagajärjeks on tuulikute kandekonstruktsioonide purunemine ja tuulikute varisemine, milline põhjustaks ka tuuliku jalamil asuva rasketehnika hävimise,“ edastas Eleon ettevõtte tellitud hinnangu kokkuvõtte.

Riik on võimalike nõuetega arvestanud, kuid peab asjakäiku absurdseks. “Ettevõtja rikub tehnilise järelevalve ameti ettekirjutust ja rikub kohtu korraldust, mis on keelanud seal ehitada. Arendaja on seda pikka aega teadnud. Kui keegi tegeleb ebaseadusliku ehitus- või majandustegevusega ja kui riik nõuab õiguskorra täitmist, mille tulemusel tekib kahju, siis selle kahju kannab ettevõtja ise,” rääkis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti direktor Kaur Kajak rahvusringhäälingu raadiole antud intervjuus.

Kajaku sõnul häirivad praegu Aidus paigaldatud tuulikute postid ja ühe posti labad Eesti kaitsesüsteeme ning kui ettevõtja ettekirjutusi üldse kuulda ei võta, siis peab riik ise tuulepargis tegema demonteerimistööd ning arve hiljem Sõnajalgadele edastama.

Palju kummalisem on tema sõnul see, et keegi on üldse nii otsesõnu õigust rikkuma hakkanud. “Võib-olla oleks pidanud kohe pärast korralduste tegemist lindid ette panema, aga ei tule selle pealegi, et korralduse tegemisel hakatakse seda kohe rikkuma,” ütles Kajak, kelle sõnul on tegemist üle kümne aasta esimese sellise näitega.

“Viimane juhtum, mis lõppes sunniraha ja korraldusega, oli masueelses ajas, kui Koplis üks arendaja ehitas ilma ehitusprojekti ja ehitusloata kortermaja. Aga mastaabilt see kortermaja juhtum ei ole isegi võrreldav tänasega,” lisas ta.