Arutelu: Mida toob uus valitsus maksundusse?

Peamiselt ongi meil kaks koolkonda – OECD ja Euroopa Liit. Täna on küsimus, kes ja kuidas kiiremini jõuab? Kas lühiajaline, kiiresti määratav digilahenduste maks suurtele gigantidele, kes tegutsevalt peamiselt USAs ja Hiinas, või pikaajaline ühtne süsteem? Riigid ei jõua suuri lahendusi ära oodata ning püüavad omalt poolt midagi ära teha. Seetõttu kehtivadki erinevad nõuded ning digilahenduste puhul peab müüja või teenusepakkuja ise sihtriigi nõudeid jälgima.

Uue maksupoliitika keskmes on võitlus maksudest kõrvalehoidmisega, mille aluseks on ELi teabevahetuse direktiivi DAC 6. muudatus. Sisuliselt tähendab see, et kui keegi mõtleb välja maksueelise või maksueesmärgiga struktuurimuudatuse, läheb ta ise maksuametisse ja teavitab oma tegevusest. Maksuhalduril on kohustus jagada seda infot teiste ELi maksuametitega, kes analüüsivad, kas tegu on maksuauguga ning kas tuleks seadusandlust korrigeerida.

Üks oluline saabuv muutus on teavitamiskohustus piiriüleste maksuplaneerimise skeemide puhul. See jõustub juulis 2020. Oluline on siinkohal märkida, et muudatus jõustub tagasiulatuvalt alates 25. juunist 2018, seades ettevõtjatele kohustuse tagasi vaadata ja analüüsida oma minevikku jäänud tehinguid ning struktuurimuudatusi. Tehingust maksuhaldurile raporteerimise kohustus on vahendajal, kes skeemi välja töötab, rakendab või pakub, või siis maksumaksjal endal.

Raporteerimiskohustus on määratud mõningatel erijuhtudel ka valdkondadele, kus ei ole maksuplaneerimist, kuid eesmärk on ettevõtjaid oma tehinguid läbi mõtlema panna. Näiteks piiriülene intellektuaalomandi liigutamine, mille hinda on raske määrata. Teine näide on tehingud, millele on võimalik taotleda maksusoodustust kahes riigis, vältimaks topelt mittemaksustamist.

Uue valitsusega seotud maksulubadusi analüüsides kommenteeris aasta mõjukama finantsjuhi finalist, Merit Tarkvara finantsjuht Kaja Kert, et tema ootas sel aastal kõige rohkem Keskerakonna valimislubadust: sotsiaalmaksu lae kehtestamist, toetamaks kõrgepalgalisi. Kasu on sellest siiski vaid sellisel juhul, kui kehtestada see mõistlikul tasemel. Piisavalt madala määra puhul võidaksid sellest väga paljud ettevõtted. Tööandjana toetab ta ka sotsiaalmaksukohustuse jagamist töötajatega. See annaks töötajatele võimaluse paremini mõista maksukoormust, mis tööandjal lasub.

Üldises foonis eelistab ta igapäevaselt raamatupidajatega töötades lihtsamat maksusüsteemi. Ta toob välja uue dividendide maksustamise, mille puhul raamatupidajad on hädas, kuidas seda maksustada, kajastada ja deklareerida.

LHV finantsjuht Meelis Paakspuu tunnistas, et maksudega mängimine ei ole aastaid tema jaoks laual olnud, kuid finantsasutustele kehtiv kasumi maksustamine selle tekkimise hetkel paneb nad paratamatult mõtlema, kas kasutada alternatiivse lahendusena teenuste pakkumist teiste ettevõtete alt?

Sel aastal maksis LHV dividende kahes osas, maksustatud määradega 14% ja 20%. Muudatus oli tingitud siiski börsiettevõtete süsteemist maksta dividende läbi Nasdaqi. Tulumaksu puhul on Meelise seisukoht selge, pole vahet, milliseid kanaleid pidi kasum maksustatakse, kui saaja on Eesti eraisik, maksustatakse tulu lõpuks ikkagi 20% määraga. Rolli mängivad need muutused vaid juhul, kui põhiaktsionärid on väljaspool Eestit. Nemad saavad kätte madalama maksumääraga tulu, mida nende koduriigis kas enam ei maksustata või maksustatakse väiksema määraga.

Tallinna börsi juht Kaarel Ots, kes oli ka finantskonverentsi moderaator, viis maksud fookusest välja ning tõstatas hoopis olulisemad küsimused: kuidas me saame olla globaalses konkurentsis edukad? Kuidas kasvatada seda pirukat, et oleks, mida ümber jagada? Kuidas oleks rohkem raha? Maksud võivad toetada keskkonna toimimist ja nad võivad ka palju halba teha, kuid ühe maksu tõstmine või langetamine ei vii meid õitsengule.

Riigireform on tema sõnul oluline, et päästa riigiaparaat rasva minemisest. Kehtiva solidaarse sotsiaalmaksu ümberjagamisele kulub palju inimtunde – seda saaks teha palju lihtsamini, kui see protsess digitaliseerida ja personaliseerida. Oleme ju e-riik. Efektiivsuse kasv, paremad teenused, lühemad ravijärjekorrad. Üldse peaks selline mõtlemine käima kõigi riigiteenustega kaasas – kuidas teenuseid efektiivsemalt pakkuda.