Eesti tagurpidi majad põrutasid Hiinasse

Soots rääkis, et targurpidi maja elemendid toodeti Q-Hausi tehases Raasikul ja laaditi Hiinasse saatmiseks seitsmesse merekonteinerisse. „Kuna osa materjali kohale toimetamisega oli kiire, saatsime konteinerid Poola ja sealt edasi rongiga Hiinasse,“ ütles Soots.

Ülejäänu läks Hiina aga laevaga. „Kuna esimene maja on tarnitud ja hiinlased panevad selle ise üles, siis selle lõpliku valmimise kuupäev ei ole meie kontrolli all. Küll aga on lepitud kokku järgmiste majade tarned, kui esimene saab valmis,“ avaldas Soots ja lisas, et eeldatavalt saab järgmistest lepingutest rääkida juba juuni alguses.

Soots meenutas, et suhtlus hiinlastega kulges ladusalt. „Ainuke, mis oli algselt takistuseks ja rääkis konkurentide kasuks, oli hind. Hinnas ei saanud me järeleandmisi kahjuks teha, kuna varasem kogemus näitas, et sellise asja (tagurpidi maja – toim) ehitamine on tavapärasest oluliselt keerulisem ja aeganõudvam ning seega kallim,“ lisas Soots.

Pärast lepingu sõlmimist käis kõik Sootsi sõnul juba väga kiiresti. Tema sõnul võttis lepingu allkirjastamine ja seitsme konteineri laadimine aega kaks ja pool nädalat.

Tagurpidi majad on maailmas üsna levinud. Näiteks kirjutas Äripäev juba 2007. aastal, et Poola ärimees ja filantroop Daniel Czapiewski otsustas ehitada maja, mille katus on vastu maad, vundament vaatab aga taeva poole. „See maja sümboliseerib vildakat maailma, mis on selline vaid inimeste tegevuse tagajärjel. Ning vaid inimesed saavad selle jälle otseks keerata,“ ütles ärimees.

Tavaliselt kulub Czapiewski ettevõtte ehitajatel ühe maja konstrueerimiseks kolm nädalat, kuid selle maja valmimiseks kulus 114 päeva, sest töölised olid suurema osa ajast segaduses, kirjutas Äripäev siis. Ka turistid väidavad, et liiga kaua majas viibides võib lõpuks merehaigeks jääda.

Eesti sai endale oma esimese tagurpidi maja Tartusse Eesti Rahva Muuseumi lähedale alles hiljaaegu. 149ruutmeetrine kollane maja on külalisi vastu võtnud alates 2017. aasta suve lõpust.