Ukraina ajakirjanik: Zelenski retoorika muutub karmimaks

Käivad ka kuulujutud, et Vladimir Zelenski on Ukraina oligarhi Ihor Kolomoiski käsilane. Portnikov arvab, et nende vahel on seos, aga kui Zelenski saab presidendiks, ei pruugi temast saada Kolomoiski „nukk“. „Zelenski ja Kolomoiski vahel seos on reaalselt olemas. Aga alati tuleb küsida, kui tugev see seos on. Et olla niiditõmbaja pikka aega, pead sa protsessi kontrollima kogu aeg. Kolomoiskil ei ole niisugust võimalust,“ hindas Portnikov.

Praegust presidenti Petro Porošenkot on kritiseeritud selle poolest, et reformid on Ukrainas olnud viimastel aastatel liiga tagasihoidlikud. Portnikov sellega ei nõustu.

„See on demagoogia. Viimase viie aasta reformid olid efektiivsemad kui eelmise 23 aasta jooksul. Ukraina saavutas vingeid tulemusi iseenda jaoks. Ukrainas tehakse pensionireformi. See ei ole perfektne, aga toimib. Oli vist oht, et kümne aasta pärast ei saa üldse keegi pensione. Paljud kritiseerivad meditsiinireformi, aga see on üks efektiivsemaid reforme selle sektori ajaloos. Kohtureform läheb aeglasemalt, aga kohtunikke vahetatakse,“ loetles ta.

Samas leiab Portnikov, et Porošenkot ei ole vaja siduda nende reformidega. „Ta pigem tegeleb nende küsimustega, mille puhul kehtib see, et kui me neid ei lahenda, siis kõik majandusreformid meie riigis on mõttetud. Sest ei ole arusaadav, mille jaoks me neid teeme. Kui meil ei ole sisulisi erinevusi Venemaaga, siis me oleksime nagu Kalužskaja oblast, ainult demokraatiaga. Ja paljud ukrainlased tahaks, et nii oleks. Aga on ka inimesi, kes tahavad, et me oleks nagu Eesti või Läti - riigid, kes tsivilisatsiooni mõttes Venemaast eristuvad. Peamine konflikt ongi nende gruppide vahel,“ hindas ta.

Pühapäeval peetud Ukraina presidendivalimiste esimeses voorus sai Zelenski veidi enam kui 30% häältest, samas kui Porošenko skooriks jäi 17%. Kolmanda koha sai esimeses voorus kahekordne peaminister Julia Tõmošenko 13%ga. Ta ütles pressikonverentsil, et kaalub hääletustulemuste vaidlustamist.

Kokku käis presidendivalimiste esimeses voorus valimas 64% hääleõiguslikest kodanikest. Valimiste teine voor peetakse 21. aprillil.