Arvamuskonkursil võidutses idee 5Gst

Advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkursi võidutöös kirjutas Kalev Kaarna, et 5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta tänapäevase tootmise eestvedajaks terves maailmas. „Lihtsustatult öeldes on 5G-tehnoloogia eelis, et suurt hulka informatsiooni saab liigutada kiiremini kui silmapilgutus või mõte ja ilma viitajata,“ selgitas Kaarna. 5G abil saaks panna Eesti parimad CNC-pinkide ehk programmeeritavate lõike- ja puurimispinkide spetsialistid, keda napib, teenindama mitte ühte ettevõtet, kus nad täna töötavad, vaid kuni kümmet ettevõtet, sest pinke saaks häälestada distantsilt ja reaalajas videosilla vahendusel.

„Sellised pingid on Eesti tööstuses juba tavalised. Suuremates tehastes, näiteks Viljandi Aken ja Uks, istuvad need tegelased, kes programmeerivad CNC-pinke, üleval kontoris ja all on operaatorid, kes teenindavad neid pinke. Sellised asjad juba majas sees toimivad, 5G võimaldaks meil seda laiendada ja muuta see ettevõteteüleseks,“ ütles Kaarna Äripäeva raadiole. 5G võtmesõnaks on just viitaja puudumine, mis võimaldab reaalajas tegutseda. Hea näide on kirurg, kes opereerib, asudes ise tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Kaarna, kes osales konkursil kokku kolme artikliga, arvas, et 5Gst rääkiv lugu võitis tänu sellele, et see kõnetas inimesi rohkem. „See on väga selge uue tehnoloogia rakendamine. Selles oleme Eestis head ja meil on hea nina, et tunda ära uusi võimalusi, mis tulevad tehnoloogiast, olgu see siis X-tee, e-residentsus või mõni muu Eesti edule kaasa aidanud rakendus,“ ütles Kaarna.

Teise koha vääriliseks (preemia 3000 eurot) hindas žürii ettevõtja ja infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu presidendi Ivo Suursoo artikli „Vajame suurt Nutika Eesti narratiivi“ (ÄP, 11.03.19), kus näidati, et 100aastane Eesti vajab suurt internetile keskendunud narratiivi, mis innustaks samavõrd kui kunagised vabadusepüüe ja euroopaliku elu püüe.

Kolmanda koha (preemia 2000 eurot) saavutasid noored välismaal õppivad tudengid Grete Helena Kütt, Marcus Lukas Kiisa ja Kristjan Erik Liive artikliga „Loome silla Eesti ja hariduspagulaste vahel“ (ÄP, 13.03.19). Autorid osutasid isiklikele kogemustele tuginedes, et välismaal õppivad Eesti tudengid tuleb paremini siduda kodumaaga – et meie kultuuri saadikud välismaale kaotsi ei läheks ning riigil ja ettevõtjatel oleks parem ettekujutus, kes, kus, mida õpib ning mis oskustega Eesti noored üldse välismaal on.

Äripäeva arvamustoimetuse juhi Neeme Korvi sõnul oli teemasid seinast seina ja kirjutajate tase üpris kõrge. „Žüriil oli päris raske ülesanne, sest häid ideid oli palju alates praktilist laadi ettepanekutest, nagu seadusemuutused, kuni suurejooneliste tulevikuvisioonideni – aga saime hakkama,“ märkis Korv. „Mul oli hea meel, et lisaks tuntud-teatud kirjutajatele pakkusid julgelt oma ideid ka noored. Tore on näha initsiatiivikust, mitte lootma jäämist, et keegi kuskil teeb meie eest vajalikud asjad ära.“

Nominentide hulgas olid veel riigiametnik Vootele Veldre („Vähem riiki, rohkem inimest“, ÄP, 05.03.19), kes visandas Eesti sotsiaalkaitse mudeli aastaks 2039, investor Jaak Roosaare („Kolm seadust, mis vajavad kiirelt muutmist“, ÄP 19.11.18), kes tõi esile kolm teravat probleemi õigusruumis, mille lahendamine lõpetaks ebaõigluse, ning Diana Amos („Slow Estonia – aitab rabelemisest!“, ÄP, 15.01.19), kes pakkus, et Eesti võiks olla esimene „aeglane riik“, sest kõik eeldused on meil juba olemas: väike riik, väikesed linnad, puhas õhk, säilinud loodus, tugevad traditsioonid.

Kokku laekus novembrist kuni veebruarini võistlusele 69 artiklit.