Riigikohus tegi Anastassia Kovalenko asjas otsuse

Riigikohtus arutatud tsiviilasjas esitas BLRT Grupp 2017. aastal hagi Harju maakohtule Anastassia Kovalenko vastu, milles palus kohustada kostjat mõned tema Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös hageja kohta esitatud väited Tartu ülikooli digitaalarhiivis ja meediaväljaannetes ümber lükkama. Hageja sõnul olid kõnealused väited ebaõiged ja teda kahjustavad.

Harju maakohus jättis hagi rahuldamata. Tallinna ringkonnakohus aga tühistas maakohtu otsuse osas, millega rahuldas hagi, ja kohustas kostjat väited ümber lükkama. Ringkonnakohus leidis, et meediaväljaandele intervjuu vormis väiteid avaldanud kostjalt saab nõuda väidete ümberlükkamist mitte ainult avalduse algse adressaadi ees, vaid väited tuleb ümber lükata kõikides meediaväljaannetes, kus need ilmusid.

Anastassia Kovalenko esitas kassatsioonkaebuse riigikohtule, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõusse jätmist või alternatiivselt hagi rahuldamata jätmist. Samas kohtuasjas esitas kassatsioonkaebuse ka BLRT Grupp Aktsiaselts, kuid riigikohus ei võtnud hageja kaebust menetlusse.

Riigikohus rahuldas kaebaja kassatsioonkaebuse osaliselt ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus jõudis seisukohale, et kui andmed avaldati meediaväljaandes, saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees.

Riigikohus selgitas ka, et juhtudel, kus meediaväljaanded väidetavalt kajastasid kostja varem antud intervjuus avaldatud andmeid, ei saa kostjat lugeda nendes kajastustes avaldatud andmete avaldajaks. Seega ei ole hagejal õigus nõuda, et kostja meediaväljaannetes kajastatud väited ümber lükkaks. Küll aga võib hageja nõuda, et kostja teeks enda kulul vajalikke toiminguid väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes.