Kaksikliidule paistab maksubarjääri lõhkumiseks mitu kompromissi

Küll aga tõdes Kiik, et praegune maksusüsteem vajab täiendamist ja parandamist. Näiteks tuleb vaadata üle juhtumid, kus maksusüsteemiga on kaotanud lapsehoolduspuhkusele jääjad ja töötushüvitise saajad. „Eranditega tuleb loomulikult tegeleda. Maksumuudatusega polnud võimalik kõiki erandeid ette näha,“ tõdes Kiik.

Sõerdi sõnul on esmatähtis, et kaoks ära olukord, kus inimeste maksumäära arvestatakse aastatulu pealt. „Inimesed ei oska, suuda ja teatud juhtudel ka ei saa oma aastast tulu ette hinnata,“ ütles Sõerd. „Inimesed ei tea, palju nad maksu maksma peavad, aga maksumaksja peab teadma, palju ta peab maksma. See on elementaarne,“ ütles Sõerd.

Põhiküsimus on, kust Reformierakond oma lubadusele katteallikad võtaks. Sõerd ütles, et erakonna arvates läheb lubadus vähem maksma kui rahandusministeerium arvutas. Kui palju vähem, Sõerd vastata ei osanud. Hea on aga tema sõnul see, et rahandusministeerium leidis Reformierakonna valimisplatvormist ühe reaalselt hinnatava katteallika. „Keskerakonna omast ei leidnud ühtegi,“ ütles Sõerd.

Ta täpsustas, et rahandusministeeriumi hinnangul tooks Reformierakonna lubadus vähendada bürokraatiat ja avaliku sektori töökohti riigieelarvesse 89 miljonit eurot. „Millegipärast pole rahandusministeerium aktsepteerinud muid katteallikaid, mis puudutavad näiteks majanduse elavdamist või alkoholiaktsiisi korrigeerimist,“ rääkis Sõerd.

Kui keerata tagasi alkoholiaktsiisi tõusust tekkinud piirikaubanduse kahju, tuleks Sõerdi sõnul maksutulu Lätist tagasi Eestisse, samuti tuleksid Eestisse tagasi Soome turistid, kelle arv on viimasel ajal vähenenud.

Sõerd meenutas, et kui Reformierakond oli 2005.–2007. aastal valitsuses Keskerakonna ja Rahvaliiduga, küsis ajakirjandus samamoodi, kuidas saab korraga langetada nii tulumaksu kui ka teha erakorraline pensionitõus. „Praegu räägitakse ka erakorralisest pensionitõusust, kuid ära pole tehtud midagi. Meie tegime mõlemad ära. Kokkuvõttes kogusime reserve ka,“ ütles Sõerd. Siiski nentis ta, et tol ajal oli ka majanduses teised ajad – majanduskasv oli 5-10% ja riigieelarve struktuurset tasakaalu praegusel kujul ei arvestatud. Samuti tõdes Sõerd, et praegu ei ole riigi eelarve seis sugugi roosiline. „Rahandusministeerium toob tõenäoliselt kevadises prognoosis majanduskasvu ootuse allapoole,“ märkis ta.

Kiik vaidles Sõerdile vastu, öeldes, et aktsiiside vähendamine on ennekõike lisakulu eelarvele, mitte tulu. Turistide juurdekasvule aitaks aktsiisilangetus küll Kiige sõnul kaasa, kuid tuleb arvestada, et turistid ei vali tegelikult sihtkohti ainult odava alkoholi järgi.