Ettevõtete ülevõtmised kasvasid Baltikumis miljarditesse

Superia Corporate Finance'i juhtivpartneri Henrik Igasta sõnul on turgu tugevalt mõjutanud lihtsalt asjaolu, et likviidsuse leidmisega suurteks tehinguteks on kõik võrdlemisi hästi. "Headeks äriideedeks on olnud väga lihtne raha tõsta ja see on kindlasti olnud oluline osa selles, et 2016. aastast on tehingute turg olnud väga aktiivne," rääkis Igasta.

Sealjuures oli tehingute arvu kasvu taga mitte lihtsalt majanduskasvu või piirkonnaga seotud väljavaated, vaid ka Krimmi kriisi mõjude üleminek. "Kui Krimmi kriis tuli, siis turg jahtus tuntavalt maha. Just hakati viimasest majanduskriisist välja tulema, kui see juhtus," ütles Igasta. Nüüd võiks tema sõnul esile tuua seda, et Baltikumis ei tegutse ainult Skandinaavia fondid või Ida-Euroopale keskenduvad fondid, vaid ostjaid leiab ka kaugemalt. Mis omakorda tähendab, et ka kohalikel fondidel on tulnud rohkem võimalusi või soove investeeringutest väljuda, lisas ta.

Kinnisvaraturul tehakse aktiivselt ka suuri oste, mis Igasta hinnangul on seotud palju institutsionaalsete investorite muredega tavapärastel turgudel: kuna võlakirjaturud tootlust ei paku, aktsiaturud on volatiilsed, siis otsitakse alternatiivseid viise kinnisvara või ka infrastruktuuriettevõtete kujul.

Erakordselt tehinguterohket aastat ja samuti investeeringutest väljumisi tuli tunnistada ka Baltcapi partneril Peeter Saksil, kes märkis, et Baltcap osales möödunud aastal 40 tehingus, neist 12 olid ostud, 11 müügid ja 17 laienemised. Baltcapi teine partner Kristjan Kalda märkis omakorda, et oluline roll tehingute aktiveerumisel on ka kohalike erakapitalifondide arvu kasv, mille juurest leiab nüüd pakkujaid ettevõtete kasvujoone eri lõikudele alates väljaostudest, kasvukapialist kuni mezzanine-laenude ja riskikapitalini välja. Siinsete erakapitalifondide valitsetav vara on tänavuseks kasvanud 1,2 miljardi euroni, lisas ta.

Soomes oli sarnaselt valitsetav vara 2017. aastal kasvanud näiteks 6,3 miljardi euroni ja Kalda meenutas, et Eesti 1,2 miljardit oli Soomes näiteks aastate 1995–1996 tase. Lisaks kasvule kohapeal rõhutas Kalda ka vajadust laieneda rohkem põhja poole, vaadata seal kasvuvõimalusi.

BaltCap Growth Fundi juhatusse kuuluva Heidi Kakko sõnul tuleb tõdeda, et Eesti majanduslik struktuur näitab laiemalt, et peamiselt on meil tegemist mõõduka innovatsiooniga: uute toodete väljatöötamise asemel tegeletakse olemasoleva tehnoloogia kohandamisega. "Mis kasu on elektroonikatööstusest, kui see tegeleb ainult komplekteerimisega?" küsis ta. Kuigi see võib olla edukas ärimudel, siis investoreid see suuremalt ei meelita. "Välisinvestor otsib kas ettevõtet nagu Transferwise või Taxify või siis oma sektori turuliidreid," ütles Kakko.

Koos ettevõtete ostmiste-müümiste kasvuga on kasvanud ka konkurentsiameti koondumislubade menetluste kord, ülevõtmisest huvitatud ettevõtjatel tasub silmas pidada mitut lisaasjaolu.