VEB Fondi hüvitis noatera peal

Üks ettevõtja, kellele riik raha tagastaks, on Pärnu Kalur Holding, mida juhib 70. eluaastale lähenev Elmar Orav. „Oleme seda 20 aastat ja rohkemgi veel oodanud,“ ütles Orav, kellel on siiski hinge peal reformierakondlase Jürgen Ligi sõnad. „Kui lugupeetud, kunagine rahandusminister ja, tundub, et eluaegne riigikogu saadik sõimab küsijaid spekulantideks, siis on see ääretult solvav, sest teenisime raha ausalt.“

Vandeadvokaat Indrek Leppiku ja PWC Legali andmetele toetudes kirjutas Postimees, et Pärnu Kalur Holdingu põhisumma on 41 000 dollarit, intress 98 400 dollarit ja seega oleks kokku saada 139 400 dollarit. Orav ei usu, et ka intressid laekuksid. „Suur summa tuli omal ajal korstnasse kirjutada,“ nentis ta.

Sertifikaadiomanikud on need Ligi veendumuse kohaselt odavalt kokku ostnud. „Nii palju kui mina tean, on ka Tiit Vähi sertifikaatide kokkuostja. Ja rääkida nüüd mingisugusest sotsiaalsest õiglusest ekspeaministri puhul, kes ei väljunud poliitikast tühjade kätega... See on eriti küüniline ja kas see on siis asi, kuhu riigi raha panna,“ imestas Ligi.

Sotsiaalse õigluse teema lisandus eelnõusse riigikogu õiguskomisjonis, nimelt muudeti eelnõu algteksti Ellex Raidla advokaadibüroo koostatud õigusliku analüüsi ja ettepanekute pinnalt. Eelnõust jäeti välja viited Eesti Pangale ja intressi maksmisega seonduv osa. Samuti käsitletakse muudetud teksti puhul kõiki sertifikaadi omanikke võrdselt ning eesmärgiks on heast tahtest lähtuv sotsiaalse õigluse taotlus - tegu ei ole riigipoolse õigusliku kohustuse täitmisega.

Vähi ei jäänud Ligile võlgu. „Endise poliitikuna ütlen karmilt: Jürgen Ligi valetab. Mina ja Silmet ei ole ostnud juurde ega müünud ühtegi sertifikaadipoega. Soovime, et nominaalis makstaks tagasi see, mille osas Eesti Pank andis Silmetile välja sertifikaadid. Jürgen Ligi saab seda kontrollida, ärgu ajagu jama,“ kostis Vähi.

Silmeti raha ehk umbes 560 000 dollarit jäi kinni Eesti Panga arvelduskeskusesse, mille kaudu Silmet arveldas, meenutas Vähi. 1993. aastal moodustati arvelduskeskuse asemele Põhja-Eesti Pank ning toonane Mart Laari juhitud valitsus kompenseeris siis Põhja-Eesti Pangale saamata jäänud raha valitsuse 10%-liste võlakirjadega. Pangale antud võlakirjade väärtus oli toona umbes 20 miljonit eurot.

„Seega ei pea paika akadeemik Lauri Mälksoo seisukoht, et kui kompenseeritakse, siis pannakse ohtu Eesti riigi õigusjärglus. Kui see oleks nii, siis olnuks järjepidevus ohus 1993. aasta jaanuaris, kui Põhja-Eesti pangale 20 miljonit eurot kompenseeriti,“ lausus Vähi. „Silmet on kogu aeg heas usus oodanud aega, millal riik kompenseerib sertifikaadid.“

Nimelt kirjutas Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor ja avaliku õiguse osakonna juhataja Lauri Mälksoo eelnõule antud ekspertarvamuses, et eelnõu vastuvõtmisega võib kaasneda Eesti Vabariigile õiguslikke tagajärgi seoses NSV Liidu välisvõlaga ja ühtlasi teatud oht Eesti Vabariigi õiguslikule järjepidevusele.

Jaanus Karilaid pole arvutanud, kuidas toetus eelnõule jaguneda võib. „Protsess on olnud väärtuslik," tõdes ta.

Kas sellest vastusest saab välja lugeda, et 15 miljoni euro jagamine ei lähe läbi? „Ootame ära esmaspäeva – kas koalitsiooninõukogus tekib koosmeel või mitte,“ oli Karilaid ettevaatlik. „Võtan päeva korraga. Ma ei uskunud ka, et justiitsminister Urmas Reinsalu ütleb jõuliselt, et peame VEB fondi tõe välja selgitama. Ilmselt tahaks ta siiski teada, kuhu 32,4 miljonit dollarit liikus.“

Kas Isamaa on siis nüüd samas paadis? „Arvan küll,“ vastas Karilaid.

Kui nõukogu rohelist tuld ei näita, ei ole järelikult ühiskond selleks valikuks veel küps, hindas Karilaid. „Kõik on valikute küsimus. Sotsiaalse õigluse teemasid saab lahendada siis, kui on olemas poliitiline koosmeel."

Riigikohus leidis, et pole õiguslikku alust nõuda riigilt VEB Fondi sertifikaatide põhjal raha. „Õiguslikku alust ei ole, aga on selge, et on haiget tehtud ja riik sekkus 1993. aasta jaanuari otsusega eraõiguslikesse suhetesse, kui kaks kommertspanka ära päästeti. Ettevõtjad jäid ootama. Võiks olla riigimehelikkust, et teha ettevõtjatele väike žest ja tänada selle eest,“ rääkis Karilaid.