Halval ajal on kindlustusel suurem tähtsus

Kindlustusfirmade esindajate kinnitusel saavad ettevõtted end nii vara hävinemise kui seetõttu saamata jäänud tulu vastu kindlustada, hilisemate probleemide vältimiseks tuleb endale selgeks teha välistused ning kaaluda läbi kindlustuskaitse optimaalne ulatus.

„Tihti jäetakse asju kindlustamata, kuid tegelikult tuleks ära kindlustada sisuliselt kõik, mis ettevõtja halduses on – ehitised, ruumid inventar ning ka vara, mis pole ettevõtja omanduses, kuid on tema vastutusel,“ arvas ERGO varakahjude osakonna juhataja Erko Makienko. „Ettevõtted on erinevad, tegevused on erinevad ja äri on erinev – soovitaks kõigil end ümbritsevate riskide peale mõelda,“ pani ka Compensa Kindlustuse varakindlustuse riskijuht Raul Rüüson Äripäeva raadio saates „Fookuses on kindlustus“ ettevõtjatele südamele.

Morozov tõi tüüpiliste näidetena üüritulude kao kinnisvara hävinemise tõttu. „Hotellpidaja ei saa hävinenud ruume sel ajal, kui hotell on remondis, välja üürida,“ rääkis ta. „Tulud vähenevad, kuid palka on vaja ikka maksta, kui ei maksa, lähevad nad minema ja väga raske on neid tegevuse taaskäivitamisel tagasi värvata.“

Makienko sõnul on peamiseks probleemiks, et kahju juhtumise puhul ei osata ette näha sellega kaasneva finantsilise kahju ulatust ning seetõttu kindlustatakse end veel ärikatkestuse vastu võrdlemisi vähe. Seda teenust kasutab täna alla 10 protsendi ettevõtjatest.. „Alustaval ettevõttel, kel äri veel käima ei ole läinud, pole end ärikatkestuse vastu ehk nii tähtis kindlustada, kui aga turupositsioon on saavutatud ning äri siis katkeb, on ärikatkestus ülioluline, sest pärast pooleaastast seisakut on turule väga raske tagasi tulla,“ rõhutas ekspert.

Morozov rõhutas, et ärikatkestuskindlustus peaks koos käima varakindlustusega. „Iga varakahju toob tõenäoliselt ärikatkestuse,“ oli ta veendunud. „Loomakasvatuses loomi tagasi osta ei saa, tuleb ise kasvatada,“ viitas ta veel ühele valdkonnale, kus ainult hoonete taastamisest ei pruugi piisata.

Kuigi enamuste ettenägematute olukordade vastu on võimalik end kindlustada ning seeläbi turvatunnet suurendada, ei tasu võtta kindlustuskahjude hüvitamist enesestmõistetavana ning arvestada tuleb välistustega. „Kui absoluutselt kõik kindlustatud oleks, siis see maksaks üüratult palju, alati on kindlustustingimustes välistused,“ rõhutas Makienko. Näiteks koguriski vastu kindlustatutel kehtib tema sõnul põhimõte, et kõik, mis ei ole välistatud, on kaetud. „Need kahjud, mis kuuluvad hüvitamisele, ei ole sel juhul kirjas,“ lisas Makienko.

Tavaliselt on välistuste all kahjud, mille teke on ettenähtav. „Tüüpiliselt läheb sinna alla amortisatsioon, samuti kui on teada, et toru on roostetanud ja see läheb katki, siis on tõenäoliselt rikutud hoolsuskohustust ehk seda oleks pidanud ette nägema,“ rääkis Makienko välistustest.

Samuti tuleb kindlustuse valimisel kindlasti hiljem soovitud hüvitise saamiseks pöörata tähelepanu sellele, et ei tekiks alakindlustatust. „See tähendab, et vara on kindlustatud väiksema summa peale, kui hävinenud kaup tegelikult väärt on,“ ütles Morozov. Eriti hakkab alakindlustatus rolli mängima siis, kui kindlustatud on vaid mingi osa kahjust. Sel juhul vaadatakse kahju tekkel kõigepealt seda, kui suure summa kindlustus hävinenud varast täiskindlustuse puhul kataks ning hüvitatakse sellest osa suurus, millele kindlustus oli võetud. „Kindlasti tuleks kindlustussumma valimisel vaadata, millise summa eest on võimalik vara asendada, mitte mis on selle raamatupidamislik jääkväärtus – selle eest ei pruugi uut toodet saada.“

See, kui palju kindlustus maksma läheb, sõltub sellest, kuivõrd on ettevõte valmis ise riskidega tegelema või kui palju on ise riske ära maandanud. „Kas ettevõttes on olemas näiteks tulekahjusignalisatsioon,“ tõi Morozov näite. Tema sõnul võetakse hinnastamisel aluseks sektor, milles ettevõte tegutseb. „Puiduettevõttele ja haiglale lähenetakse erinevalt.“

Rüüsoni sõnul mõjutab hinda veel kindlustuskaitse ulatus, st kas on kindlustatud näiteks ainult tulekahju vastu või võetud koguriski kindlustus ning see, kui kõrge on omavastutus. „Enne kindlustama asumist tuleb läbi mõelda, kui suurt riski on ettevõte võimeline kandma, järjest rohkem küsitakse 300eurose omavastusega kindlustuskaitset, mis ajab makse suureks, samas kui õnnetusjuhtumi korral suudetaks ise vastutada ka oluliselt suurema summaga – väikesel pirukaid müüval kohvikul võibki 300 eurot olla taluvuspiir, kuid suure tootmisettevõtte jaoks ei ole ka paarkümmend tuhat eurot midagi ebaloogilist.“

Raadiosaade "Fookuses on kindlustus" valmib koostöös Eesti Kindlustusseltside Liiduga.