Danilovi sõnul häirib sellisel määral andmete puudumine ravimite väljastamist ning mitmekordistab apteegi igapäevatööga kaasnevat halduskoormust. „Kui see olukord jätkub pärast 9. veebruari, siis olen mina väga murelik,“ lausus Danilov.
Ravimite ehtsuse kontrollsüsteem käivitub üle Euroopa ning ka teised riigid on teinud süsteemi toimimise katsetusi. Kui Eestis said veateate umbes pooled testitud ravimitest, siis on riike, kus olukord on veelgi lootusetum. „Teiste riikide piloodi kogemuse põhjal on olnud valepositiivseid ravimeid – tooted, mille kohta andmeid süsteemis ei leitud, 80–90%,“ võrdles Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA juht Raul Mill.
Tema sünul on katseprojekti tagasiside arendajale edastatud ning arendaja tegeleb viimaste täiendustega.
Ravimite ehtsuse kontrolli süsteemi piloteerimises osalesid Benu Apteek Eesti OÜ ja Terve Pere Apteek OÜ, Magnum Logistics OÜ hulgimüügiladu ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA haiglaapteek.
Kõik Eestis tegutsevad jaeapteegid, haiglaapteegid ja hulgimüüjad peavad alates 9. veebruarist ühinema ravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga ning olema valmis 2D-koodiga varustatud ravimipakendeid kontrollima.
Septembris vastu võetud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas tõdetakse, et ravimite ehtsuse kontrolli meetodid võivad piirata ravimite ringlust liidus ja suurendada kõigi tarneahelas osalejate kulusid.
Ravimiamet peadirektori asetäitja Katrin Kiisk selgitas siis, et turvaelementide süsteemi rakendamine suurendab kulutusi ravimite tootmisel ja käitlemisel. Seda eeskätt ravimitootjatel, kes peavad uuendama toomisliine, looma süsteemi, mis genereerib unikaalseid koode ja trükib neid ravimite pakenditele, looma üleeuroopalise andmekogu, mis hoiab turvaelementide infot, võimaldab ravimid tuvastada ja koode kasutusel kõrvaldada. Hulgimüüjate ja apteekide lisakulutused on tagasihoidlikumad, nt skännerite soetamine ja oma infosüsteemide kohaliku turvaelementide andmekoguga liidestamise kulud. "On väga tõenäoline, et tehtavad kulutused resulteeruvad ka ravimi hinnas," tõdes Kiisk.
Sellest saad pikemalt
lugeda siit.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.