Euroopa Liit lihtsustas kaubamärgi registreerimist

"Üks oluline kriteerium, mis läbi aegade on Euroopa Liidu õiguses olnud, ütleb, et kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav ehk selle peab saama panna paberile," rääkis advokaadibüroo Triniti partner Karmen Turk Äripäeva raadio saates "Triniti Eetris". "Samas sellega on tekkinud probleeme, näiteks kuidas sa paned lõhna paberile või kuidas registreerida erinevaid noodikirjas mitteväljendatavaid helisid nagu lõvimöiratus," osutas ta senini tekkinud probleemidele.

Alates sellest aastast Euroopa Liit enam kaubamärgi graafilist kujutamist ei nõua. "Piisab, kui see on näidatav muul viisil, näiteks video, helifaili või pildina," rääkis Turk. See tähendab, et erinevad kõllid, mis on omased mõnele ettevõttele või ka reklaamina, saab nüüd lihtsalt mp3-failina registreerida ja seeläbi neid helimärgina kaitsta.

Selleks, et üldse kaubamärki registreerida ning seda taotleda, tuleb täita kindlad eeldused. "Kaubamärk peab eristuma võrreldes teiste tootjate kaupadega," rõhutas Turk. "Samas teoseid ei tule üldse registreerida, sest neid ei või nagunii ilma autoriõiguslike piirangute loata reprodutseerida," lisas advokaat.

Samuti tuleb kaubamärki registreerides tähele panna, et need on territoriaalsed. "Eestis registreeritud kaubamärk kehtib Eesti territooriumil, samas regionaalse kaubamärgi registreerimiseks tuleb pöörduda Euroopa Liidu poole ja registreerimise korral kehtib see kõigis liikmesriikides," tõi Turk näiteid. Euroopa Liidus kehtiva kaubamärgi registreerimise juures tuleb seejuures arvestada probleemidega, mis võivad tulla erinevatest keeltest. "Mõni sõna võib saada vastuväiteid, sest võib osades keeltes tähendada midagi, mis on juba varasemalt registreeritud." Veel on kaubamärke võimalik registreerida rahvusvaheliselt.

Kindasti keeldub patendiamet kaubamärki registreerimast juhul, kui sarnane kaubamärk on juba olemas. "Lisaks ei tohi see olla kirjeldav – kui loote küpsised ja tahate nimeks panna "krõbedad", siis seda ei saa, sest sõnaga "krõbe" võib kirjeldada ka teisi küpsiseid ja nii võetaks teistelt tootjatelt võimalus oma toodet kirjeldada. Tekiks monopol seal, kus see tekkima ei peaks," selgitas Turk. Kaubamärk ei tohi olla ka petva iseloomuga. "Kui olete Eesti šokolaaditootja, et tohi panna selle nimeks Šveitsi šokolaad," selgitas ta.

Kirjeldav saab nimi olla vaid oma valdkonnas ning see on muu hulgas põhjus, miks näiteks Apple'i kaubamärki on olnud võimalik registreerida. "Kui Apple oleks soovinud oma kaubamärki registreerida aiandussaaduste all, siis poleks see võimalik olnud," rääkis Turk. "Kuna õun ei seostu arvutite ja tehnoloogiaga, ei saa seda praegusel juhul võtta kui arvutit kirjeldavat sõna ja seetõttu osutus selle registreerimine võimalikuks." Turk rõhutas, et kaubamärkidele saab rakendada ka üldtuntuse põhimõtet, näiteks Coca-Colat ei pea eraldi Eesti territooriumil registreerima, sest see on siin juba tuntud ja kõik inimesed teavad, kellele see kuulub. Seetõttu pole vaja seda enam eraldi ka kaitsta.

Kaubamärgi registreerimise muudatustest saab kuulata pikemalt Äripäeva raadio uuest järelkuulamise keskkonnast.