Erakordselt rumalad maksumuudatused

Eelmise aasta kõige rumalamaks ja destruktiivsema mõjuga maksumuudatuseks peab Zernask dividendi tulumaksulangetust. "Kui dividend makstakse füüsilisele isikule, rakendub täiendav tulumaks ja määr liigub sisuliselt vanale tasemele tagasi," viitas ta sellele, et tegelikkuses pole võit nii paljusid isikuid puudutav, kui algselt võiks arvata. "Selle muudatusega võidavad vaid juriidilisest isikust, mitte Eesti päritolu aktsionärid," kinnitas Zernask.

Zernaski sõnul soodustab muudatus ettevõtetest raha välja viimist, selle asemel et firmad panustaksid seda regionaalsesse arengusse, innovatsiooni, palgatõusu ja uute töökohtade loomisesse. Lisaks tuleb tähele panna, et 14protsendiline maksumäär dividendidele rakendub vaid väljamakstavast osast sellele summale, mida on suudetud välja maksta kolm aastat järjest ehk siis kolme aasta keskmisele. "Investorid tegelikult ei tea, kas nad suudavad igal aastal dividende välja maksta ja mõni võib olla ei tahagi," märkis ekspert.

Arvestades seda, et tulumaksu soodusmäär ei laiene kogudividendile, vaid ainult kolme aasta keskmisele dividendile, jääb omanikutulult makstav tulumaks kokkuvõttes ikkagi 17–18 protsendi vahemikku. "See 14 on lihtsalt number, mis on saadud nii, et Lätis on 15, teeme madalama, kuid tegelikult ei materialiseeru see sellisena mitte kellegi jaoks," nentis Zernask. "See on näiline protsent, mis on oluline vaid statistikutele, poliitikutele ja nõustajatele, kes koostavad rahvusvahelisi edetabeleid."

Mis puudutab tulumaksureformi, siis selle mõjud pole Rosina sõnul veel lõpuni selged. "Tulemus selgub enamvähem samal ajal valimistega. Siis näeme, kas sellel on valimistele ka mingi mõju või mitte," sõnas ta. "Kindlasti saame ajakirjandusest lugeda, kuidas riik on kelleltki vaiba alt ära tõmmanud," sekundeeris Zernask, kuid lisas, et tema kogemuse põhjal saavad paljud inimesed uuest, eelmisel aastal rakendatud süsteemist siiski aru. "Neid, kes oma tulumaksu vaba miinimumi pole ära kasutanud, on ligi 480 000," selgitas ta.

Tulevikku vaadates loodab Zernask, et teise tööjõumaksu – sotsiaalmaksuga – läheb paremini ning lõpuks jõutakse sellele lae kehtestamiseni. "Eks algselt tekib tõesti riigile saamata jääv tulu, kuid kuna Eesti türib sinnapoole, et suudaksime ümber orienteeruda odava tööjõuga riigist suure lisandväärtuse pakkujaks, siis meil on vaja kallimaid inimesi," viitas ta sellele, et nende palkamist tuleb sotsiaalmaksu laega soodustada. "Mida kallimad on inimesed, seda suuremaks läheb praegu ettevõtja maksukulu, kuid kui seda piirata, jääb ettevõtjatele rohkem ressurssi ja julgust luua siia suurema lisandväärtusega töökohti ning käibe pealt tuleb ka algne maksukaotus riigi jaoks tasa."

Rosin toob välja, et näiteks välismaalt palgatavale IT-sektori tööjõule võiks kindlasti teha sotsiaalmaksu soodustusi, sest need inimesed ei jää siia reeglina pikaks ajaks ega koorma kohalikega võrreldes nii palju ka meie sotsiaalsüsteemi. "Nad on heas tööeas inimesed, kes ei jää haigeks ega taha tulevikus ilmselt meie riigilt ka pensioni – tekib küsimus, kas nende töötasu nii suur maksustamine on õigustatud," selgitas Rosin. "Nendel, kes tulevad ajutiselt suure lisandväärtusega, võiks kindlasti sotsiaalmaksu lagi olla – nad loovad väärtust, saavad kõrget töötasu ja tarbivad siin kõiki teenuseid, elavdades seeläbi majandust. Kuna nad ei jää tarbima Eesti pensionikindlustust ega sotsiaalsüsteemi, on tegemist puhta lotovõiduga," arvas ka Zernask.

Zernaski sõnul on sotsiaalmaksu lae kehtestamisel mõte vaid siis, kui see tõesti vähendab ettevõtte maksukoormust tööjõukuludelt. "Kui praegu saab inimene 1000 eurot kätte, siis tööandja kulu on 69,5 protsenti suurem, tööandja jaoks on seega tähtis, et kogukulu väheneks."