Ilutulestik hävitas perefirma elutöö

Nurmikol oli 2017. aasta lõpu seisuga kasvuhoonepinda 15 000 ruutmeetrit. Põleng levis 8400 ruutmeetrile. Ettevõtte käive oli 2017. aastal 1,79 miljonit eurot, kasumit teenis ettevõte 414 119 eurot. Lõppenud aasta kolmanda kvartali seisuga oli Nurmikol 22 töötajat.

Teade põlengust jõudis päästeametini vahetult pärast 1. jaanuari südaööd kella 00.18 ajal. Sündmuskohale jõudes sai päästjatele selgeks, et kasvuhooned konstruktsioonid on tules raskelt kahjustada saanud, mistõttu hooneid enam tulest päästa ei saa. Sestap keskendusid tuletõrjujad tule leviku peatamisele ja tootmishoone päästmisele, mis tules kahjustusi ei saanud.

Põlengu kustutamist rakendasid keerulised ilmastikuolud, peamiselt tugev tuul, mis kiirendas leekide levikut.

1. jaanuaril kella üheksani hommikul kestnud kustustööde käigus selgus, et põleng sai eeldatavasti alguse signaalraketist. „Menetlejad lähevad täna sündmuskohale täpsemaid uurimistoiminguid tegema,“ kinnitas päästeameti kõneisik.

Politsei pressiesindaja Marie Aava sõnul polnud siiski tegemist punast värvi signaalraketiga, mille tulistamine on Eestis seadusvastane, vaid hoopis kollakat värvi raketiga, mille kasutamine ilutulestikuna pole keelatud. Sestap käsitletakse Nurmiko põlengut õnnetusjuhtumi, mitte kuriteona.

Tuleõnnetuse on läbi elanud ka Oleg Gross, kelle suhtumine kindlustusse oli skeptiline. 2003. aastal põles maha pool tema Lepnasse rajatud tootmis- ja laokompleksist. "Meil on kõik pikki aastaid kindlustamata, peal on vaid sundkindlustus, kus vaja, ja ma arvan, et me ei kindlusta ka edaspidi," arvas Gross toona. Ta lubas vaid hooned võimalikult tulekindlaks muuta.