Vesterbacka tunneliprojekt sai esimesed 100 miljonit

"Esimese välisrahastuse kaasamine on meie projektile suur samm edasi," ütles Peter Vesterbacka esmaspäeval peetud pressikonverentsil. ARJ Holding on Dubai ehitusfirma, mis tegutseb veevarustuse ja elektritööde vallas. Ettevõtte kohta lähemat infot palju ei ole, peale asjaolu, et oma nime on see saanud asutaja Ahmed Ramadhan Juma initsiaalide järgi.

Ühendemiraatidest pärit rahastus on mõeldud ennekõike planeerimise ja lubade taotlemisega kaasnevatele kuludele, kirjutas Kauppalehti. Projekt maksab kokku ligikaudu 17 miljardit eurot, Vesterbacka kinnitas, et 70 protsenti sellest kavatsetakse katta laenurahaga, 30 protsenti aga otseinvesteeringutega, millest pool omakorda tuleb Aasiast, ennekõike Hiinast.

Rahandusministeeriumist kinnitati esmaspäeva õhtul, et taotlus on kätte saadud. "Eesti ja Soome vaheline tunnel onnolulise tulevikku suunatud projekt," ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. "Tutvume meile esitatud taotlusega ning seejärel alustame seadusekohast menetlust. Kõik algatamisega seotud asjaolud tuleb välja uurida ning siis saab valitsus teha otsuse, kas eriplaneering algatada või mitte," lisas ta.

Valitsusel on otsuse langetamiseks 90 päeva, Künnap omalt poolt kommenteeris, et loodetakse kiiremat otsust. "Põhimõtteliselt saab selle otsuse ka ühe kuuga langetatud ja meie lootus on, et riik teeb seda pigem ühe kuuga. Aga eks lõppkokkuvõttes on pall praegu riigi käes," ütles Künnap.

Tallinna lahte kavandatava tehissaare kohta ütles Künnap selgituseks, et tegemist on hooldussaarega, kuhu erinevalt Soome lahte kavandatavast saarest asustust ei plaanita. "Kui keegi soovi ilmutab, siis võib seda ju laiendada, aga konkreetselt selle projekti raames ei ole asustus põhiline teema," lisas ta.

Tunneli maaletuleku koht on trassidel erinev. Üks võimalus oleks teha maapinnale jõudmine Iru piirkonnas. Teiste, Ülemistele Rail Balticu terminali lähedale viivate trassivariantide puhul ei olegi maaletulekut ette nähtud, vaid maapinnale saaks tõusta eskalaatorite või liftidega, selgub eriplaneeringu taotlusest.

Helsingi–Tallinna raudteetunneli kavandatav pikkus on 100 km ning raudtee projekteerimisel võetakse aluseks arvutuslik maksimaalne kiirus 360 km/h. Tunnel on kavandatud teenindama mitte ainult reisijaid ja kaubatransporti – seda oleks võimalik kasutada ka andmeside- ja elektrikaablite ning muude kommunikatsioonide ja torustike paigaldamiseks.

Praeguse Finest Bay stsenaariumi kohaselt kasvaks reisijate transiit eeldatavalt 9 miljonilt (2017) 51 miljoni inimeseni (2030 koos tunneliga). Päevaseks reisijate hulgaks eeldatakse 107 000 inimest. Transiidimahud kasvaksid järk-järgult 5 aasta üleminekuperioodi jooksul alates tunneli avamisest detsembris 2024.