Ettevõtjate maksumoraal on nõrgem

Maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid suurte järelduste tegemiseni kohe jõuda ei tahtnud, märkides, et tegemist on esimese omataolise uuringuga, mille väärtus kasvab järgmiste samataoliste uuringutega, mille põhjal loodetakse näha, kas maksuameti töö jõuab ka ühiskondlikesse hoiakutesse.

Laid tõi välja, et kui enda kohta oli uuringul osalenutel üsna hea maksudistsipliini arusaam, siis juba naabrite puhul või konkreetsete näidete korral see halvenes kiiresti. "Meie töö ongi nii-öelda nügida ettevõtteid ja inimesi parema käitumise poole. Ja süvendada veendumust, et seaduserikkumiste puhul leitakse ka kindlasti lahendus," ütles ta.

Pealt 1300 vastajaga küsitluses osalenud sadakond ettevõtjat vastasid teistest sotsiaalse seisundiga gruppidest hoopis sagedamini, et ei pea valeks ümbrikupalka või salakaupa, ning olid vähem altid pidama halvaks seda, kui neil endil jääksid maksud tasumata. Ühesõnaga, ettevõtjad olid erinevate staatusgruppide võrdluses kõige vähem maksekuulekad.

Samas olid ettevõtjad ka maksuameti puhul kõige kriitilisemad ja pidasid ameti antavaid karistusi rohkem ebaõiglaseks kui teised ning eeldasid, et makse makstakse üldiselt karistushirmus.

"See on meie jaoks väga oluline teema, kuidas inimeste hoiakutes kajastub see tunnetus, kas süsteem on õiglane; kas maksumäär, mida tal tuleb maksta, on õiglane; vastab see sellele, mida ühiskonnast vastu saab. See, et ettevõtjad on maksuküsimustes kõige sensitiivsem ja kiiremini rahulolematum ühiskonnagrupp, vast ei ole üllatav, see on igas ühiskonnas nii," märkis Laid.

Teisalt olid ettevõtjad palgatöötajatest või üliõpilastest poole (30% versus 20%) sagedamini seisukohal, et pigem ei ole tõenäoline, et maksude maksmisest kõrvalehiilimise korral maksuamet ühendust võtab. Sarnased osakaalud olid hoiakul, et maksuametilt karistada saamine tulude deklareerimata jätmisel ei ole tõenäoline.