Looduskivi usku kivimehed

Jõgeva firma Kivikuvand on tarninud graniit- ja marmortooteid kümnetele olulistele objektidele, näiteks Vabaduse väljak Tallinnas on kaetud selle firma vahendatud plaatidega.

„Pärast pronksi-Aljoša sündmusi keeras Venemaa kraanid kinni. Meil oli sel ajal just pooleli graniitkillustiku vedu Venemaalt, aga rohkem enam vaguneid ei saanud,“ meenutab Andrus Sibul, kes tollal töötas Venemaalt graniittooteid importiva OÜ ISCG tegevjuhina.

Tema sõber ja kooliaegne pinginaaber Marek Saksing lähtus aga tõdemusest, et ühe asja lõpp võib olla uue algus ning tegi ettepaneku asutada koos oma kivifirma. „Minul oli ettevõtja kogemus ja Andrusel kivimüügi kogemus ning teatud kliendibaas. Ütlesin, et vähemalt proovime,“ räägib Kivikuvandi juhatuse liige ja kaasosanik Saksing. „Lähtusin ka sellest, et kui ehitusfirmasid tekib nagu seeni pärast vihma, siis kivitöid tegevaid ettevõtteid pole palju.“

Mahult kõige suurem objekt on olnud Tallinna Vabaduse väljak, mis valmis 2009. aasta augustis. Kivikuvand tarnis Soomest kogu kivimaterjali, kusjuures trepid pani ettevõte ise paika, aga plaadid paigaldas peatöövõtja. Üle pooleteise tonni kaaluvad graniitplaadid paigaldati uudsel, jootebetooni meetodil.

„Pea alati, kui Tallinna satun, jalutan uhkusega Vabaduse platsil,“ märgib Sibul. „Seal ei kõigu ükski plaat. Kui mu mälu ei peta, siis välja on vahetatud ainult kaks plaati ja põhjuseks ei olnud paigaldusviga.“

Saksingu sõnul sai Kivikuvand plaatide tarnijaks tänu laborikatsetele. „Algul taheti platsile panna konkurendi vahendatavad graniitplaadid Hiinast,“ räägib ta. „Kuna vaidlused läksid tuliseks, telliti Tallinna Tehnikaülikoolist katsed. Konkurendi kivi ei läbinud katsed.“

Sibul meenutab, et kui valituks osutus nende vahendatav plaat, siis tegelikult pakkus Soome koostööpartner praeguse halli värvi graniitplaadi asemele heledamat mustrilist plaati. „Soomlaste mõte seisnes selles, et kui originaalkivis on mustriks valge lilleõie taolised kujutised, siis selliselt plaadilt ei paista hiljem näts nii hästi silma,“ lausub Sibul. „Praegune plaat on ühtlaselt hall ja valged nätsulatakad paistavad välja. Ega mina ka osanud tookord selle asja peale mõelda, aga soomlastel on graniidi töötlemisel ja kasutamisel kuhjaga kogemusi.“

Aastatel 2014–2016 kasvas OÜ Kivikuvand käive 3,41 ja ärikasum 3,83 korda.

1. Üks suur tarne. Kivikuvandi rekordkäive pärineb 2016. aastast, kui lõppes ettevõtte ajaloo suurim tarne. Jutt käib Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossist Tallinnas, kuhu Kivikuvand tarnis suures koguses graniitsillust ja -plaate. Väikeettevõtte puhul on sageli nii, et kui saab mingi suurema tellimuse, viskab see kohe majandusnäitajad üles.

2. Kindlad allhankefirmad. Ettevõttel pole praegu palgal spetsiaalseid kivimehi, kivitööd tellitakse allhanke korras kindlatelt alltöövõtjatelt. Näiteks Tallinnas on Kivikuvandil kaks partnerfirmat, kelle töö kvaliteedis ollakse kindlad, ja kes teevad töö lubatud tähtajaks ära.

3. Looduskivi. Kivikuvand peab oma missiooniks propageerida looduskivi ilu ja kivi kasutamisvaldkondi. „Looduskivi püsib kaua. Kui sa kivi hooldad, läheb see ilusamaks,“ tutvustab tegevjuht Andrus Sibul. „Betoonkivi on tehis, algul annab ilusa efekti küll, aga kümne aasta pärast ei ole enam nii ilus. Muidugi, graniit maksab rohkem, hinnavahe betoonkiviga on umbes kolm korda. Graniit on betoonist vastupidavam, aga samas ka hapram.“

OÜ Kivikuvand juhatuse liikmed Andrus Sibul ja Marek Saksing

Meest sõnast, härga sarvest. Sõnapidamine on üks aluseid, et äriasjad toimiksid. Eesti on nii väike, et korra või kaks saad sikku mängida, aga siis sind ei võeta enam tõsiselt. Kes sõna peab, selle kliendibaas kasvab. Kui oleme kliendile midagi lubanud, siis, nui neljaks, me selle ka jutti ajame. Tegelikult tuleb sõna pidada mitte ainult äris, vaid igas suhtlemises. Meid on niimoodi kasvatatud, et tuleb sõnapidavalt käituda.

Mikk Mahlapuu, kaevetöid tegeva ASi Terrat juhatuse liige

Oleme teinud OÜga Kivikuvand koostööd paljudel objektidel. Esimest korda umbes kümme aastat tagasi, kui ehitasime Kalamaja kalmistu parki, ja viimati eelmisel aastal Tallinna vanalinnas Piiskopi aia renoveerimisel. Kivikuvandi ülesanne on kivikatte tarnimine ja paigaldus. Ega looduskividega tegelejaid Eestis väga palju ole. Ja sellises koguses kive, mida suurel objekti vaja läheb, ehituspoest ei osta.

Kivikuvandi mehed on oma ala asjatundjad, neil on suur kogemus kiviteede aluste ehitamisel ja kivide paigaldamisel. Kivid on vaja omavahel nurkapidi kokku sobitada ja kivipind peab olema tasane.

Suhtlen peamiselt Kivikuvandi tegevjuhi Andrus Sibulaga. Tean teda vaid töö tasandil, isiklikult ei tunne. Ta on asjalik, süveneb projekti ja mõtleb tööde ajal alati kaasa.

Kui me oleme temaga töö mahu asjus läbi rääkinud, saavad nad töö korraldamise ja planeerimisega väga hästi hakkama, neil ei pea kogu aeg silma peal hoidma. Kivikuvand suudab alati tähtajast kinni pidada. Pargiprojektid lõpevad tavaliselt piduliku avamistseremooniaga. Seega on väga oluline, et töö oleks tähtajaks lõpetatud ja iga viimane kui kivi oleks paigas.

1. Ole ettevõtja, mitte ette võtja. Liiga palju on tekkinud lubajaid ja neid tuleb üha juurde. Üks meie sõber on selle kohta tabavalt öelnud, et ette võtjaid on rohkem kui ettevõtjaid. Kui me kümme aastat tagasi alustasime, siis sõna maksis, tollal polnud isegi paberit vaja. Nii nagu kokku lepiti, nii ka oli. Et kui meie teeme oma asja ehk töö ära, siis teine pool teeb ka oma asja ära ehk maksab raha. Praegu ei saa selles enam nii väga kindel olla.

2. Tee seda, mida oskad. Vastumeelselt ettevõtlusega ei tegele, sul peab sisemist vunki olema. Sa pead kindel olema, et see, mida sa teed, on õige, ja sa näed selles potentsiaali. Meie saime esimesed kogemused Venemaa partneritega äri ajades. Looduskivi kui selline pakub meile huvi, iga päev õpime midagi juurde. Kui kliendiga suhtlemisel tuleb ette midagi sellist, mida me ei tea, siis on meil head koostööpartnerid ja tarnijad, kellelt saame iga kell küsida.

3. Suhtle silmast silma. Saa inimesega kokku, räägi temaga, ja kui vaja, siis mitu korda. Eesti on väike, mandril sellist kohta pole, kus ühe päevaga kohtumisel ära käia ei saaks. Püüa leida kohtumiseks aega. Tõsi, teineteisele sobivat aega on järjest raskem leida, sest kõigil on tempo peal. Noored on altimad kasutama igasugu tehnilisi võimalusi ja eks see on mugavam ka. Meie oleme vanema generatsiooni esindajad. Meie tahame pigem kohtuda, meie hindame personaalset sidet.

Meil on Jõgeva lähedal Õuna külas kinnistu, kus tahaksime käivitada hauakivide või graniidist köögitasapindade tootmise. Viis aastat tagasi renoveerisime selleks isegi hoone, kuid tootmiseni ei jõudnud. Hoones tegutseb praegu rentnik ja teda me välja ajama ei hakka.

Unistame jätkuvalt tootmisest. Kui otsus selleks on küps, ehitame kinnistule uue tootmishoone. Samas me ei kiirusta unistuse elluviimisega. Meie eesmärk on ikkagi looduskivi tarnimine. Hauakivile teksti, sümboli või pildi graveerimine on lisaväärtuse andmine kivile.

* Asutatud 26.11.2007.

* Müüb ja paigaldab graniit- ja marmortooteid.

* Tegevjuht Andrus Sibul, juhatuse liige Marek Saksing.

* Omanikud: 50% Andrus Sibul, 50% Marek Saksing.

* Gaselli TOPis 186. kohal.

* Töötajaid 6.

* Tarnivad Soome, Ukraina, Hiina, Poola, Venemaa ja Itaalia päritolu graniiti ja marmorit. Valikus on umbes 100 graniiti ja 100 marmorit.

* Ehitustööd koos tarnega annavad käibest ligi 80%, graniittoodete müük 20%.

* Tehtud töid: Vabadussõja monument Palamusel, Puurmani mõisa trepp, Vabaduse platsi trepistik Tallinnas, Sõpruse kino esine plats-purskkaev Tallinnas, Espoontori kivitööd Soomes Espoos, Kalasadama kivitööd Helsingis, Falgi park Tallinnas, Kanuti pargi purskkaev Tallinnas, Narva Pimeaia purskkaev.

* 2008 – alustasid kivitöid Soomes (viimane objekt oli 2010. aastal).

* 2011 – sai õiguse teha töid muinsuskaitselistel objektidel.

* 2013 – avati tootmis- ja kontorihoone Jõgeva lähedal Õuna külas (hoone on välja renditud).

* 2018 – avati ladu Tallinnas Meeruse sadamas.

* Lapsepõlvesõbrad ja klassivennad alates nullklassist. Lõpetasid Jõgeva 2. Keskkooli 1993. aastal.

* Sibul on lõpetanud EBSi ärijuhtimise eriala (2006), Saksing on õppinud erakõrgkoolis I Studium, praegu õpib Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor ettevõtluse erialal. Mõlemad on lõpetanud Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis mööblirestauraatori (sadulsepp) eriala (2013).

* Sibul on töötanud bensiinitanklas, metsatöölisena, klaasipuhujana, kvaliteedi kontrollerina, 2006-2007 oli Venemaalt graniiti importinud OÜ ISCG tegevjuht.

* Saksing on olnud osanik mitmes metsanduse ja puidutöötlemisega tegelenud ettevõttes. Ta on ainuomanik katuste ehitusfirmas OÜs Jõgeva Katuseehitus ja talle kuulub kolmandik OÜst Rovalest, mis impordib Valgevenest puidutooteid.

* Saksing on Jõgeva vallavolikogu liige (kolmandat koosseisu).

Allikas: OÜ Kivikuvand, Äripäev

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2014, 2015 ja 2016. 2014. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2014–2016 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

* TOPi jõudis tänavu 901 ettevõtet.

Viimati ilmunud lood gasellettevõtetest

* „Koondatud töötaja asutas oma poe“ Tartu firmast OÜst Linea Sisustus 4.10.2018 lehes.

* „Ehitiste ihuarst: tellija ei jää rahule väikese arvega“ Saaremaa firmast OÜst Ösel Consulting 9.10.2018 lehes.

* „Rootslane teenib Eestis raha Porschedega“ Tartumaa firmast OÜst Urbans Garage 13.11.2018 lehes.

Loe veebist: www.aripaev.ee/gasell

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.