Kuidas muuta riik efektiivsemaks?

Kõige tähtsam on Maruste sõnul see, et Eesti riigis väheneks bürokraatia. „Eesti on end kinni reguleerinud, seda on teinud ka Euroopa Liit ning varasemalt Holland, kes nüüdseks on jõudnud järeldusele, et nii edasi enam ei saa – inimeste ja ettevõtete vabadus on reguleeritud nii suure hulga normidega, et nende järgimisele kulub väga palju tööaega,“ märkis ta. „Nii võttis Holland vastu otsuse vähendada oma normistikku veerandi võrra ja hiljem veel sama palju – kui nemad suutsid, siis miks ei peaks meie suutma, me ei taha jääda redeli kasutamise juhendite juurde, mis on ühiskonnal nagu kivi kaelas ja takistab vaba arengut.“

Selleks, et ülereguleerimist vähendada, on Riigireformi Sihtasutus teinud ettepaneku ühe koormava normi kehtestamisel kaotada ära kaks sama koormavat normi, sarnast süsteemi kasutab näiteks Suurbritannia. „Seadused on muutunud ülidetailseks, mida nad ei peaks olema, lisaks produtseeritakse täitevvõimu aparaadis määrusi, mille üle parlamentaarne kontroll puudub,“ osutas Maruste probleemile. „Normide tootmine on saanud ametnike eneseõigustamiseks, kirjutatakse end vajalikuks ning mida detailsemaks muutub normistik, seda vähem tuleb ju vastutada, initsiatiiv võetakse maha – ühiskonda saab reguleerida ka hea tava, kokkulepete ja kohtupretsedentidega.“

Samuti saab ka Euroopa Liidust tulevaid norme endale sobivamalt ja vähembürokraatlikumalt tõlgendada. „Kui ühendusega liitusime, oligi vaja norme üle võtta, sest meil endal regulatsioon puudus, nüüd oleme sinna piisavalt kaua kuulunud ning tegemist on tugeva väljaarenenud demokraatiaga, kes võib kaalutlusõigust kasutada küll,“ arvas Urke. „Peame direktiivid panema enda kultuuriga sobivasse vormi, mitte lihtsalt neid ümber tõlkima,“ sekundeeris talle Maruste.

Selleks, et rahva võõrandumist riigikogust vältida, tuleb selgemaks muuta valimissüsteem ning parandada riigikogu töö kvaliteeti. „Rahva jaoks on oluline aru saada, kuidas riigikokku pääsetakse – et see, kes saab rohkem hääli, saab ka riigikokku,“ selgitas ta. „Tuleb välistada, et see, kes saab 200 häält, osutub valituks, samas kui mõni suurema häältesaagiga isik ei saa,“ viitas ta praeguse süsteemi kitsaskohale.

Ühe lahendusena nähakse riigikogu liikmete esinduskogus olemise aja piiramist kahele ametiajale. „Mõte on hoida riigikogu värske ja pidevalt uuenev, pikalt paigal olles inimese produktiivsus langeb,“ rääkis Maruste sellest, miks täna on tekkinud arusaam, just kui riigikogus nagunii tööd ei tehtaks.

Urke arvates aitaks riigikogu tööd sisulisemaks muuta ka see, kui poliitikud ei tegeleks pidevalt valimiskampaaniaga. „Praegu nii poliitikud, meedia kui ka rahvas kogu aeg valmistuvad ning sisulise töö aega väga palju ei ole,“ nägi ta probleemi. „Selle lahendaks valimiste viimine ühele aastale, kui mitte ühele päevale,“ arvas ta. Maruste sõnul on seejuures oluline järgida, et kohalikke ja riigikogu valimisi valijas segi ei ajaks ning seetõttu on sihtasutus jõudnud seisukohale, et erinevad valimised võiks toimuda ühel aastal, kuid mitte sama päeval.