- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiakonverentsil läks pingeliseks
Kolmapäeval toimunud energia aastakonverentsil võeti teravalt sõna nii Eesti Energia kui ka ametnike riigi vastu, Jevgeni Ossinovski väljaütlemistest puhkes aga suurem skandaal.
Konverentsi avakõne pidas õiguskantsler Ülle Madise, kelle käest said sugeda asendustegevusega hõivatud riigiametnikud. Madise meelest on probleemiks see, et paljud ametnikud ei ole n-ö näoga inimese poole ega tegele reaalsete ülesannete täitmisega.
Näitena asendustegevusest tõi Madise välja pideva seaduste "kõpitsemise". Problemaatilisena nimetas Madise äriseadustikku ja pankrotiseadust, aga ka neil päevil ümbertegemisele minevat konkurentsiseadust. "Seaduste ümberkirjutamine normitehnilise ilu ja oma taskute täitmise nimel täidab ametnike aja," möönis õiguskantsler, viidates, et säärane tegevus on vastuolus deklareeritud eesmärgiga seadusloomet ja bürokraatiat hoopis vähendada.
Madise pakkus välja ka lahenduse – ametnikud tuleks n-ö tootvale tööle saata. "Neid vajatakse avaliku halduse eesliinil, kus inimene ja riik kohtuvad. Tunnen, et seal tuleks tõsta töötegemise prestiiži ja töötasu. Siis oleks endale ja teistele tarbetu töö väljamõtlejatel rohkem soovi minna näiteks planeeringuid ette valmistama," sõnas Madise.
Nii paraneks tema meelest ka praegune olukord, kus riigi venitamine segab ettevõtlust. "Ka see on teie õiguste rikkumine, kui soovite näiteks tuulepargi rajamiseks menetluse algatamist, aga seda aastaid ei tehta. Otsekohene "ei" on parem," märkis Madise.
Kas riik peaks tegelema taastuvenergiaga?
Konverentsil pidas ettekande ka Eesti Energia tütarfirma Enefit Green juht Aavo Kärmas, kes esitas riigifirma tulevikust ambitsioonika visiooni. Müügimahtu võiks Kärmase meelest "koduturul" – Balti riigid pluss Soome ja Poola – tervelt kolm korda kasvatada. Seda muu hulgas Nelja Energia ostu toel, kes oli Enefiti jaoks Kärmase sõnul perfect match. Kärmas leidis ka, et riiklikul tasandil peaks võtma eesmärgiks toota 2030. aastaks poole elektrienergiast taastuvatest allikatest.
Konverentsi lõpetanud poliitikute debatil sai aga just Enefit turmtuld. Otsa tegi lahti sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski, kelle meelest ei peaks riik üldse taastuvenergeetikaga tegelema, tõmmates paralleeli Eesti Energia läbikukkunud välisinvesteeringutega. "Toredad avantüürid maksumaksja raha eest välismaal – Tallinna Sadam ei osta ju endale terminale kokku Hamburgis. Olukord on väga-väga tõsine," toonitas Ossinovski.
Ossinovskile sekundeeris ka EKRE aseesimees Martin Helme. "Praktiliselt kõigele, mis ta (Ossinovski – toim) ütles, kirjutan alla. Eestis peaks olema võimalikult odav elekter, selle saavutamiseks on vaja võimalikult palju konkurentsi. Vähem monopole, vähem riigikapitalismi," märkis Helme. Enda sõnul poleks ta uskunud, et tuleb päev, kus ta Ossinovskiga mingis küsimuses nõus on.
Ossinovski kritiseeris ka Eesti Energiat tervikuna – tema meelest on riigifirma muutunud nii võimsaks, et dikteerib juba ise riigile nõudmisi. "Kunagi arvati, et kui Eesti Energia viia rahandusministeeriumi alla, läheb paremaks – ei läinud. Ühel korrusel istuvad need, kes räägivad omaniku ootusest, aga teisel need, kes peavad dividendi arvestama. Niimoodi ei tohi riiki juhtida," märkis ta.
Omaniku ülesandeid teostav rahandusministeerium ei suuda Ossinovski hinnangul piisavalt selgelt ootusi ettevõttele väljendada. "Ahel töötab praktikas vastupidi – Eesti Energia ütleb, mida riik peaks temast tahtma. See tugineb minu sisulisele kogemusele valdkonna aruteludel mitme aasta jooksul suhteliselt lähedal olnuna," sõnas Ossinovski.
Enefiti vastu nii noor kui vana Ossinovski
Hetkel kuum
Eile sai aga avalikuks uudis, mis seadis Ossinovski väljaütlemised hoopis uude valgusesse. Nimelt kaebas sotside juhi isa Oleg Ossinovski ettevõte Skinest Energia kohtusse konkurentsiameti otsuse lubada Enefiti ja Nelja Energia ühinemist. Seepeale vihjas rahandusminister Toomas Tõniste Postimehele, et noorema Ossinovski ja laiemalt kogu sotsiaaldemokraatliku erakonna huvid energeetika valdkonnas pole läbipaistvad.
Eesti Energia teatas omalt poolt, et nii praegune juhtum kui ka teised viimaste aastate jooksul tekkinud vaidlustused on näidanud, et Eesti Energiaga konkureerivad taastuvenergia arendajad on seisukohal, nagu ei oleks Eesti Energial taastuvenergiat vaja üldse arendada.
Silmas tuleb pidada, et parasjagu käib Enefiti IPO ettevalmistamine – Nelja Energia osteti suuresti selleks, et teha riigifirma investoritele atraktiivsemaks. Konkurentsiamet andis riigifirmale Eesti Energia loa taastuvenergiafirma Nelja Energia ostuks 7. novembril. Neli kuud kestnud vaagimise järel otsustas amet, et Eesti Energia ja Nelja Energia kaubaturuna tuleks arvestada vähemalt Eesti ja Soome elektriturgu, mille turuosa oleks tekkival ettevõttel 14 protsenti. Seetõttu ei nähtud ka põhjust ostutehingu keelamiseks.
Enefit Green ja Nelja Energia aktsionärid allkirjastasid Nelja Energia aktsiate ostu-müügilepingu tänavu 29. mail, mil lepiti kokku aktsiate hind 289 miljonit eurot. Lisaks võtab Enefit Green tehinguga üle Nelja Energia laenud summas 204 miljonit eurot.
Energia aastakonverentsi korraldasid ühiselt advokaadibüroo Cobalt, Äripäev ja Tööstusuudised.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele