Nestor teise samba raha laialijagamisest: täielik absurd!

Nõnda käiski erakond Isamaa möödunud nädalal välja tõsised teise pensionisamba reformimise ettepanekud, mille peamine idee on Seederi sõnul teha teine sammas vabatahtlikuks. „Mis tähendab seda, et teeksime inimesed oma pensionivara ja säästude omanikuks, mida nad täna sisuliselt ei ole. Ehk annaksime inimestele otsustusvabaduse ja -õiguse, kuidas oma säästudega ümber käia,“ rääkis Seeder.

Pärast Isamaa teise samba reformi oleks inimesel kolm valikut: kas jätkata raha kogumist teise sambasse fondidesse samamoodi nagu seni, kanda kogutud raha edasi oma investeerimiskontole, kus seda saab oma käe järgi väärtpaberitesse investeerida, või võtta raha üldse välja ja lõpetada teise samba sissemaksed.

„Jah, kes soovib, võib raha ka välja võtta ja otsustada, kas ta investeerib selle raha näiteks kinnisvarasse, hoonetesse, maasse. Või ostab välja oma maja või eluruumid, mis kindlasti paljudel juhtudel aitab inimese tulevasi kulutusi vähendada ja nii ka säästa,“ selgitas Seeder.

Kui inimene jätkab teise samba fondi raha kogumist, siis suunab ta sinna iga kuu ikka 2% oma palgast, millele riik lisab tema sotsiaalmaksu arvel 4% palgast juurde. Ka isiklikule investeerimiskontole saab Seederi sõnul jätkata kogumist edasi samal 2% + 4% põhimõttel edasi. Kui inimene aga lõpetab kogumise ja võtab raha välja, siis edaspidi suunab riik Seederi sõnul selle 4% palgast tema esimesse sambasse ehk riiklikku pensioni, mis on siis tulevikus mõnevõrra suurem. Samamoodi, nagu see toimub praegu neil, kes pole teise sambaga liitunud.

Nestori sõnul ongi aga idee juures kõige absurdsem punkt see, et inimene võib kasutada pensioniks mõeldud raha millekski muuks. „Kui me kodus säästame raha ahju remondiks, sest suits tuleb tuppa, siis me ei tohiks selle raha eest televiisorit osta. Just see pool ettepanekust näib mulle täiesti vastutustundetu! See tähendab hulka inimesi, kes kunagi saavad väga madalat pensioni, aga kelle toimetuleku eest peab hoolitsema riik,“ märkis ta.

Vabatahtlik kogumispension on meil Nestori sõnul juba praegu olemas kolmanda sambana, kust inimene saab ka raha välja võtta. Tema sõnul näitas viimane majanduslangus, et 135 000 kogujast jäi sinna alles vaid 100 000. „Mina ei süüdista neid, kes võtsid masu ajal oma raha kolmandast sambast välja, sest neil oli seda vaja. Kui me teeme aga teise samba samamoodi vabatahtlikuks, siis kui palju sinna inimesi jääb? Ilmselt jäävad need 100 000, kes ka täna kolmandas sambas on,“ rääkis Nestor, kelle sõnul vähendaks uus majanduslangus seda numbrit veelgi. Olgu öeldud, et novembri seisuga on teise sambaga liitunud üle 723 000 inimese.