„Selle idee realiseerumiseks on aga üks eeldus,“ lausus Jegorov. „Riik teeb rahandusministeeriumi juhtimisel tegevuspõhise riigieelarve projekti, kus me peaksime esmalt aru saama, mida me teeme. Kui me võtame mõne ministeeriumi eelarve, kes veel pole sellele projektile üle läinud, siis me kodanikuna ei saa aru, mida me selle raha eest saame. Näeme tegevuskulusid, personalikulusid, investeeringuid – aga ei tea, mida me saame selle eest.“
Varasematel aastatel on peaauhinna võitnud nii ettevõtja Jaak Laineste looga "
Taome äpid reaalmajanduseks" kui Priit Alamäe looga „
Personaliseeritud riik – teeme ta kiiremaks“. Kaks korda on konkursi võita suutnud Tarmo Tanilas.
Nüüd on aga taas võimalus alustada kõigil puhtalt lehelt ning kirjutada end seekordse konkursi võitjaks. Tänavune Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, Silberauto, Tallinna Kaubamaja, Harju Elektri ja Advokaadibüroo Cobalt arvamuskonkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Peaauhind on ka tänavu 10 000 eurot, teine koht 3000, kolmas 2000. Konkursitekstid palume koos oma fotoga saata aadressil
[email protected]. Kell kukub 2019. aasta 28. veebruaril ning võitja kuulutame välja märtsis Eduka Eesti lõpuüritusel.
Eduka Eesti lugusid avaldame nii Äripäeva veebis kui ka paberlehes. Toimetus jätab endale õiguse tekste toimetada ja lühendada. Kõiki Eduka Eesti raames ilmunud tekste saab lugeda
siit.
Kuue aasta jooksul on Äripäev konkursi raames avaldanud ligemale pool tuhat arvamuslugu, mis pakuvad lahendusi, kuidas muuta Eestit veelgi edukamaks – ja mitte ainult majanduslikult, vaid ühiskonnana tervikuna. Otsivad vastust küsimusele, mida saaks ette võtta, et meil kõigil oleks siin parem elada.
Äripäev hoiab omalt poolt ideede saatusel silma peal, torkides nii poliitikuid kui ka ettevõtjaid säravamaid ideid ellu viima.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.