Pensionifondide valitsejad said vabamad käed

Ministeeriumi teatel peavad pensionifondi valitsejad jätkuvalt investeerima pensioniraha professionaalselt ja tegutsema osakuomanike parimates huvides. Pensionifondide investeerimispiirangute muutmisega aga vähendatakse riigi sekkumist riskide võtmisesse. Eelnõu kaotab aktsiariski võtmise piirangud, mis tähendab, et edaspidi võib pensionifond investeerida ka 100 protsenti aktsiatesse.

Ühtlasi võimaldatakse pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid ning teisi, turuväliseid ja vähem likviidseid investeeringuid, mis pensionifondide pikka ajahorisonti arvestades sobivad nende investeerimisportfelli. Need muudatused toetavad ka Eesti investeeringute tegemist.

Alles jäävad konservatiivsed pensionifondid, kuid riskide paremaks juhtimiseks lubab eelnõu ka neil kuni 10 protsendi ulatuses aktsiatesse investeerida.

Pensionifondide valitsemistasu piirmäärad on kehtestatud seaduses, kuid fondide tegelikud tasud on väga erinevad, jäädes vahemikku 0,29 kuni 1,46 protsenti. Eelnõu toob keskmise valitsemistasu praeguselt 0,96 protsendilt 2019. aastal 0,62 protsendile.

Eelnõu kohaselt on teise samba pensionifondide uus valitsemistasu piirmäär 1,2 protsenti senise 2 protsendi asemel. Pensionifondi valitsejatel lubatakse võtta 1,2 protsendist suuremat tasu, kuid seda tingimusel, et fondi investeerimistulemused on head ja pakuvad osakuomanikele paremat tootlust. Kõrgema tasu võtmiseks peab pensionifondi tootlus ületama pikaajaliselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu.

Seaduse muudatused jõustuvad 2019. aasta jaanuaris.