Riik võtab pensionifondid pihtide vahele

Kuigi riigi seisukohalt on teine sammas Lillelaiu kinnitusel vajalik, siis igal tingimusel see ennast ikkagi ei õigusta. „Kogumine kogumise pärast ja riigi raha sinna panemine ei ole alati mõistlik. Teise samba tootlus peaks ikkagi ületama seatud eesmärke,“ märkis Lillelaid. „Kindlasti me ei toeta teise samba kinnipanekut, aga näeme, et valukohti on võimalik süsteemis parandada ja muuta teine sammas ka riigi jaoks kasulikuks,“ lisas ta.

Et utsitada fondijuhte suuremat tootlust näitama, on riik kavandanud mitu muudatust. Nende tulemusena peaks teise samba fondide keskmine valitsemistasu vähenema praeguselt 1 protsendilt järgmise aasta teises pooles 0,6 protsendile. Kuna fondivalitsejad on Lillelaiu kinnitusel aga kurtnud, et neil ei jätku motivatsiooni edaspidi head tootlust näidata, on vastukaaluks sisse toodud edukustasu süsteem. „Kui fondid suudavad tootlusega lüüa riigi poolt seatud eesmärki, milleks on majanduskasvu ehk sotsiaalmaksu laekumise kasvu ületamine, siis neil on õigus võtta edukustasu,“ selgitas Lillelaid.

Fondivalitsejate hinnangul muudetakse tasude arvutamise süsteem liiga keeruliseks. Tageli hinnangul pole ka päris õige seada fondidele eesmärk, mis sõltub sellest, kui palju palgad kasvavad ja riik sotsiaalmaksu juurde saab. „Tavaliselt võrreldakse tulemusi sellega, mis toimub turgudel, mitte sellega, mis toimub maksulaekumises. Ma saan riigist aru, et pannakse meid pannakse konkurentsitingimustesse mitte ainult omavahel, vaid ka esimese sambaga. Küsimus on aga selles, et meie fondivalitsejana ei saa mõjutada seda, kuidas palgad kasvavad,“ selgitas Tagel, kelle sõnul peaks riik vaatama pensionisüsteemi tervikuna.

Lillelaiu sõnul on teine sammas riikliku pensionikindlustuse oluline osa, kuna sinna suunatakse osa sotsiaalmaksu laekumisest. „Avalikkuse huvi selle vastu on väga suur. Ma ei nõustu, et vaatame igat sammast eraldi – tänu edukustasule toomegi sisse süsteemse võrdluse ehk kuidas süsteemi rohkem võrdsust tuua,“ kaitses Lillelaid riigi plaani.