Leedo: kriisi ei pea ootama, see on vaid eluetapp

Meenutades praamitüli riigiga nentis Leedo, et konflikti tulemusena mitte midagi erilist ei juhtunud. Ta nentis, et riigil on alati otsustusõigus, millises erasektori valdkonnas soovitakse osaleda. "Kuigi ma olen hirmus vastu sellele, et riik tegeleb millegagi peale raha jagamise, oleks saanud lahendada neid asju kergelt ja ilusasti," arvas Leedo. Tema sõnul polnud riik selles konfliktis lihtsalt aus ega öelnud välja, et soovib praamitransporti enda kätesse võtta.

"Mul olid valikud. Kui oleksin teinud teised valikud, siis oleksin praegu teises kohas. Ma valisin tee seista, mitte istuda," võttis Leedo tüli riigiga kokku.

Nüüd asuvad Leedo suuremad ärihuvid mitte Saksa jõgedel, vaid Hiinas. Leedo ise on oma Hiina tegemisi kirjeldades tagasihoidlik. "100 miljoni suurune ettevõtmine on Hiina mõistes hästi pisike ettevõtmine, sest Hiina turg on suur ja võimas," märkis Leedo. Saare ettevõtja jättis mainimata, kui suure algse investeeringu ta Hiina turule saamiseks tegi ja kas esialgne panus vajab ka lisa.

Leedo nentis, et huvi Hiina vastu pole midagi uut. Ta meenutas, et käis enda 40. aasta juubelil juba Hiina suursaadiku vastuvõtul, kus arutati kolm ja pool tundi koostöövõimalusi. Selle kohtumise vilju on Leedo sõnul nautinud Saaremaa gümnasistid, kes on saanud juba 15–20 aastat õppida koolis hiina keelt.

Hiinas palk- ja moodulmajade ehitamise alustamisele pani Leedo sõnul õla alla ka Hiina valitsus, kes vabastas ettevõtte kolmeks aastaks maksudest. "Nad maksavad ise natuke peale, et me neile oma tehnoloogiat õpetame. Ei tea, kaua see kestab, aga praegu on küll kõik väga roosiline," möönas Leedo. Üldjoontes leidis ta, et Eesti turg on äärmiselt väike, mistõttu peab iga kasvusooviga ettevõtja panustama hiina või araabia keele õppimisse.

Hoolimata uutest sihtidest loodab Leedo hakata veetma rohkem pensionipõlve, mida ta on nautinud juba viimased viis aastat. Pärast riiklike ärisuhete lõppemist praamiettevõtmises on Leedo toetanud enda väitel esmakordselt erakondasid.

"Andsin nii vähe kui võimalik. 45 000 eurot aga üldiselt lubasin neile anda veel. Ma olen pensionär ja nad lubasid pensionitõusu," naljatles Leedo, kelle sõnul peab midagi andes ikka mingi omakasu sees olema.

Seejuures arvab Leedo, et poliitikud peaksid kõik maksud ära kaotama. Inimestel peaks olema võimalus valida täpselt, milliste riiklike teenuste eest nad maksavad. Kui vaadata viimaste aastate sissetulekute kasvu, on Leedo kindel, et kui inimestele jääks rohkem raha kätte, oleksid nad valmis ka rohkem vajalike teenuste eest tasuma. "Minusugune ilmselt istuks seevastu küünlavalgel ja loeks selle asemel raha," möönas ta.