Tegelike kasusaajate kibedad päevad

Tegelike kasusaajate esitamise nõue tekitab piisavalt probleeme, et peavalu põhjustada, rääkis advokaadibüroo Ellex Raidla partner vandeadvokaat Ermo Kosk.

Kosk ütles, et üks probleemseimaid ettevõtete gruppe on välismaised börsifirmad, millel on Eestis tütarettevõte. “Nende puhul peavad juhatuse liikmed esitama Eesti ettevõtjaportaalis andmeid, kuigi neil pole juba tehniliselt sellele portaalile ligipääsu,” rääkis Kosk. “Nad peavad siis volitustega siinsete advokaadibüroode ja notarite vahendusel püüdma andmeid esitada.”

Saksa börsiettevõtte Heidelberg Tsement tütarettevõtte Kunda Nordic Tsement juhatuse liige Meelis Einstein tunnistas, et tema ettevõte pole suutnud veel tegelikke kasusaajaid deklareerida. “Ega seal midagi väga keerulist ei ole, sest nii nagu mina aru saan, siis me peame tegelike kasusaajatena märkima emafirma juhatuse liikmed,” sõnas Einstein, kes tunnistas, et peab selles küsimuses veel juristidega konsulteerima. “Juhatusse koondub kaasusaajate ring, sest igaüks võib osta Heidelbergi aktsiaid ja me ei saa ju iga aktsionäri juurde minna,” ütles Einstein.

Kose sõnul peavad ettevõtted lähtuma rahandusministeeriumi juhendist, mis aga tõlgendab kehtivat seadust palju laiemalt. “Mina näen, et kui äriühingul kontrollivat isikut pole või teda ei ole võimalik tuvastada, siis neid andmeid esitama ei peaks. Juhend nõuab seda ikkagi,” rääkis ta. Kose arvates võiks olla võimalik lisada märge, et tegelikku kasusaajat tõesti ei ole.

“Teiseks, kui on vaja juhtorgani andmeid, siis seaduse järgi peaks esitama kõrgeima juhtkonna ehk nõukogu liikmete andmed. Või kui nõukogu pole, siis juhatuse omad. Juhendi järgi peab aga esitama nii juhatuse kui ka nõukogu andmed,” loetles Kosk ettevõtjate muresid.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kohustab ühinguid ja sihtasutusi avaldama oma tegelikke kasusaajaid. Asutatavad ühingud teatavad oma tegelikud kasusaajad asutamisel ning nende jaoks algas see kohustus septembri algusega. Olemasolevatel ühingutel on andmete teatamiseks aega kuni 31.10.

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes omab ühingus suuremat osalust kui 25 protsenti või kontrollib ühingut kaudselt – kontrollib teiste ühingute kaudu, kui üle 25protsendiline osalus on sama füüsilise isiku kontrolli all. Ilma sellist osalust omamata saab isiku lugeda tegelikuks kasusaajaks, kui ta muul viisil (näiteks osanike või aktsionäride lepingu alusel) kontrollib ühingu otsustusprotsesse, näiteks juhtorganite määramist. Tegelik kasusaaja on kõrgema juhtorgani liige, kui tegeliku kasusaaja tuvastamine ei ole võimalik ning kõik võimalused on järele proovitud.

Kohustust avaldada tegelikud kasusaajad ei ole erandina korteriühistutel, hooneühistutel, piiratud hulgal sihtasutustel ja börsiettevõtetel (erand ei kehti nende tütarühingute kohta).