Otse Kopenhaagenist: "Pangad on nagu maffia"

Esimese katse oma mainet pesta tegi Danske kolmapäeva hommikul, kui teatas, et annetab kogu raha, mis teeniti aastatel 2007–2015 Danske Eesti mitteresidentide osakonnas. Seda on enam kui 200 miljonit eurot. Anderseni sõnul tahavad nad selle raha suunata võitlusesse finantskuritegude, sh rahapesu vastu.

Teine samm oli Danske tegevjuhi Thomas Borgeni tagasiastumine enne pressikonverentsi, kus tutvustati Danske siseuurimise tulemusi. Borgenit on tugevalt kritiseeritud selle eest, et ta ei teinud mitte ühtegi sammu selleks, et rahapesu Eesti filiaalis lõpetada. On vihjeid, et Borgen teadis toimunust, ent ei võtnud midagi ette. Lõplikku vastust selle kohta ei ole tõenäoliselt Borgenil endalgi, kui ta just ei luiska. Pressikonverentsil küsiti talt seda korduvalt, ent vastus oli alati sama: „Tunnistan, et ma võinuks paremini reageerida, ma teadsin, et selles osakonnas on kõrge riskiga kliendid. Kuid ma uskusin, et meie panga kontroll on piisav.“

Borgen oli pressikonverentsil vaikne. Ta astus fotoaparaatide klõbina saatel saali koos nelja kaaslasega – Anderseni, Sergeanti ning panga uurimiskommitee juhi Jorn P. Jenseni ja advokaadibüroo Bruun & Hjejle partneri Ole Spiermanniga. Vaid Borgen ei võtnud sõna enne, kui ajakirjanikud temalt konverentsi lõpus midagi küsisid. Kui alguses oli Borgeni huulil muie, siis konverentsi edenedes jäi ta järjest tõsisemaks. Kahe tunni möödudes kõndis ta saalist välja üsna noruspäi.

Bruun & Hjejle koostatud audit leidis, et pole ühtegi põhjust, miks peaks Ole Anderseni ja Thomas Borgenit kahtlustama rahapesus osalemises. Ometi otsustas Borgen ametist tagasi astuda. Ta põhjendas, et tema arvates on Danske pangana siiski eksinud ja ta tunneb, et tal tolle aja tegevjuhina on kohustus võtta vastutus. „Ootasin uurimistulemuste avalikustamiseni. Tänane hommik tundus tagasiastumiseks õige aeg,“ ütles ta.

Andersen ei kavatse tagasi astuda. Veel. „Me ei saanud teha nii, et korraga astuvad tagasi nii juht kui ka tegevjuht. Mul on veel ülesandeid, mida pean rahapesu juhtumi lahendamisega täitma. Kui ülesanded on täidetud, võin lahkuda,“ ütles ta.

Numbrid, mida auditist leiab, on jahmatamapanevad. Kokku uuriti 15 000 kliendi kontosid, läbi on vaja vaadata 10 miljonit tehingut. Kui palju sellest on seotud kahtlase rahaga, ei ole teada. Küll aga on praeguseks alustatud 6200 kõige suurema riskifaktoriga kliendi uurimist. „Eeldame, et suur osa neist on kahtlased,“ teatas Spiermann. Eesti politseile tehti avaldus kaheksa Eesti filiaalis töötanud endise töötaja kohta. Eesti finantsinspektsioonile on kokku avaldus esitatud 42 töötaja ja agendi kohta. Auditi jaoks tehti Eestis ja Taanis 72 intervjuud.