Maris Lauri: majanduskriis tuleb

Selline võnkumine on paratamatu ja hädavajalik. Kui majanduskriis tähendab üldiselt majanduslangust ehk negatiivset majanduskasvu, siis reaalsuses võib otsese languse asemel eksisteerida ka väga niru kasvuga periood, mis samuti suudab oma majandust tervendavat eesmärki täita, kirjutab Lauri.

Tulles lähemale, siis lisaks sellele, et Eesti majanduses on olnud kaks langusperioodi – 1998/99 ja 2008-2010 algus –, on meil olnud vähemalt üks niru kasvuperiood 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses.

Lisaks võib vaielda selle üle, mis toimus 2013. aastal. Selliste kehvade aegade põhjuseid võib olla mitmeid. Tavaliselt ongi nii, et kokku satuvad mitmed kehvad arengud, mis siis kas vastastikuses toimes võimenduvad tekitades üldise või olulise languskeerise. Teine – ja üpris levinud võimalus, eriti väikeste avatud majanduste puhul – on see, et üks, tihti väline sündmus käivitab ahela, mida hapras seisus majandus ei suuda kuidagi absorbeerida. /---/

Eesti järgmine majanduskriis – või ehk piirdub see vaid olulise kasvu aeglustumisega? – ei tule tõenäoliselt neil põhjustel, mida me oleme juba kogenud. Siiski võivad mõned tuttavad elemendid selles oma olulist rolli mängida. Ilmselt oma võimete piiril või ka seda juba ületanult kasvavas ehitussektoris tuleb tagasilöök, mida võimendab ELi vahendite lähenev vähenemine. Ekspordisektori üldisem nõrkus – seda väljendab väga tagasihoidlik kasv – on teada.

Uus kriis tuleb siiski loomult teistsugune: Eesti majandus jookseb kinni tööturul toimuva tõttu. Seda pundart aga pole lihtne lahti sõlmida.

Loe edasi Maris Lauri blogist.