Statistikaamet teatas täna, et tarbijakorv kallines juulis aastaga 3,5%. Eestis oli hinnakasv märksa kiirem kui euroalal keskmiselt (2,1%), aga ka võrreldes Läti ja Leeduga (vastavalt 2,7% ja 2,1%), analüüsib Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

- Foto: PantherMedia/Scanpix
Ligi poole hinnakasvust andis mootorikütuste 18% ja elektri 17% kallinemine. Toiduainete hinnakasv (v.a alkohol ja tubakas) aeglustus 1,7%ni.
Toiduainete hinnakasvu veab jätkuvalt alkohoolsete jookide kallinemine. Kuigi veinihinnad on tänavu tõusnud kõikides Lõuna-Euroopa riikides, on Eestis alkoholi hinda tõstnud ka ettevõtete juurdehindluse suurenemine, märkis Pert. Juuni andmetel kallines alkohol ilma maksude mõjuta Eestis 7,5%, aga Euroopa Liidus keskmiselt 1,7%.
Tavapäraselt antakse juulis esialgsed hinnangud põllumajanduse saagikusele, mis kajastuvad maailmaturu hindades. Ebasoodsate ilmaolude tõttu Euroopas võib aiasaaduste ja teraviljade kallinemine põhjustada talvekuudel kiiremat hinnakasvu, prognoosib Pert. "Näiteks 2010. ja 2012. aasta talvel kiirendas aiasaaduste kallinemine inflatsiooni rohkem kui protsendipunkti võrra."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui toiduained ja energiahinnad kõrvale jätta, kallines ülejäänud tarbijakorv aastaga 1,3%. Teenuste hinnakasv jätkas juulis kiirenemist, kuid mõnevõrra tasakaalustas seda tasuta ühistranspordi kehtestamine (-0,1 protsendipunkti) ja tööstuskaupade laialdased soodusmüügid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juulis eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus juuni 4 protsendilt juulis 3,5 protsendile. Euroalas kiirenes inflatsioon juulis 2,1 protsendini, mis on viimase viie aasta kiireim.
Juuli hinnatõusu, mis ulatus 3,5 protsendini, panustasid enim eluasemekulud: tõusid nii üüri kui elektri hinnad, kommenteeris Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli juulis võrreldes juuniga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,5%, teatab statistikaamet.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini