Ehitajate puudus süveneb

ASi Seve Ehituse tegevjuht ja juhatuse esimees Vello Enniste ütles Äripäeva teemaveebile ehitusuudised.ee, et tööjõupuudus on ehitusalal suur probleem, millele lahendusi võib otsida mitmel eri moel. “Kui muud üle ei jää, siis kas või võõrtööjõud odavama otsa tööde tegemiseks,” leiab ta. Parema lahendusena nimetab ta siiski senisest efektiivsemat erialast haridussüsteemi, mis arvestaks rohkem Eesti ehitusettevõtete vajadustega. “Eelkõige tuleks meie riigi kodanikke õpetada spetsialistideks, kellele oleks ka võõrtööjõuga võrreldes võimalik rohkem tasu maksta,” oli Enniste veendunud.

OÜ Mapri Ehitus tegevjuhi Tarmo Roosi sõnul on tööjõulise elanikkonna arv Eestis piiratud ning see pole hetkel ka kasvavas trendis. Seetõttu tasub rõhku panna töö efektiivsuse tõstmisele läbi tegevuste ja protsesside automatiseerimise ning kaasaegsete tehnoloogiliste seadmete ja tarkvara kasutamise. “Ning eelkõige tänu paremale planeerimisele,” rõhutas Roos.

Roos kinnitas, et nende ettevõte pooldab võõrtööjõu kasutamist, kui seda tehakse seadust järgides, makse tasudes ning kõik õigused on töötajatele tagatud. “Kiirelt areneda soovivate riikide majandused on pigem alati üles ehitatud odavama võõrtööjõu abil ning seda ei tasuks peljata ka Eestil ja eestlastel,” tõdeb ta. Ta lisas, et ehitussektori vajadusi arvestades on vajalik importida oskustöölisi, mitte kõrgharidusega spetsialiste.

Urbas usub, et ennekõike oleks vaja muuta väärtussüsteemi. “Et kui sa oled näiteks betoneerija, siis ka see on hea ja aktsepteeritav elukutse – kõik ei pea olema IT-mehed.” Tema sõnul pole paraku kõik erialad ühtemoodi populaarsed. Kuidas aga asja muuta, seda Urbas ette ei kujuta. “Ühtegi tööd ei ole tööjõu pärast igatahes vähemalt meil küll tegemata jäänud,” kinnitab ta.

Ta lisas, et kurtmist, et ei ole töötegijaid võtta, on alati olnud. “Kui ongi mõni parem mees olemas, siis mõtled, et alati võiks olla veelgi parem,” arvab ta. Küsimus on ka palkades. “Kui ikka pakutakse 500–700 eurot palgaks, siis selle eest ilmselt tõesti ongi väga raske kedagi leida.”

Ehitus on nii ettevõtete kui ka töötajate arvult üks suuremaid valdkondi, pakkudes tööd igale kümnendale hõivatule Eestis. Arvuliselt on kõige rohkem töötajaid – üle 26 000 – hoonete ehitamises ning üle 20 000 mitmesugustel eriehitustöödel – kokku kolmveerand töötajatest. Rajatisi ehitab umbes 9000, arhitekti- ja inseneritegevustega seotud aladel töötab 5350 inimest.

Ehitussektor on majanduse tsüklilisuse suhtes keskmisest tundlikum. Eelmise majandusbuumi ajal töötas praegusega võrreldes sektoris üle 20 000 inimese rohkem, majanduskriisis vähenes nii tellimuste kui ka töökohtade arv keskmisest enam.

Kuna tulevikuks on raske täpseid ehitustööde mahte ette näha, on prognoosis lähtutud tööjõuvajaduse püsimisest viimaste aastate tasemel. Ühekordsed suurprojektid (nt Rail Baltic) ei suurenda ehitusekspertide hinnangul püsivalt tööjõuvajadust. Küll aga tuleb sel perioodil ettevõtetel arvestada suurema tööjõu liikuvusega.

Loe teemaveebist ehitusuudised.ee edasi, milliseid lahendusi on spetsialistide vähenemise vastu.