Töövõimereformi jää hakkab lõpuks sulama

„Tähtis on ju see, et inimene sobiks sellele ametikohale, kuhu me inimest otsime, ja kui vähenenud töövõime tal töö tegemist ei takista ja inimene ise on õnnelik, siis ei ole ju põhjust teistmoodi otsustada,“ soosib Farmi Piimatööstuse juhatuse esimees Katre Kõvask vähenenud töövõimega inimeste palkamist.

Seitse aastat tagasi jäi Andres õnnetuse tagajärjel ratastooli. Peaaegu kolm aastat tagasi ei suutnud ta enam nelja seina vahel olla. Ta tahtis välja. Ta tahtis inimestega suhelda.

Ta pöördus töötukassasse ning hakkas tööd otsima. Esimesena kutsuti ta vestlusele ABC supermarketi ketti, kuid selgus, et kaupluse töötajate ruumid on ratastooli jaoks liiga kitsad. Andrese sõnul ei saanud kauplus ruume ringi ehitada, sest tegu oli rendipinnaga, kuid supermarket ootas teda tagasi, kui avavad uue kaupluse. Nii algas ühe vähenenud töövõimega inimese lugu tööturul. Kokku on neid inimesi üle 100 000.

„Kui ei küsi, siis ei saa,“ kommenteerib Andres oma julgust minna ülemuse juurde murega, kartmata, et ta vahetatakse välja väiksemate nõudmistega täistöövõimega inimese vastu. Lisaks on Andresel veel varasemast ajast õlatrauma, mistõttu peab ta töötama ainult ühepidises kassas, kuid ka see mure leidis Rimis kiire lahenduse.

Tuleb välja, et Eesti ettevõtted maksavad palka inimestele võrdselt, olenemata sellest, kas neil on täis- või vähenenud töövõime.

Farmi Piimatööstuse juhatuse esimehe Katre Kõvaski sõnul on see elementaarne, et töötaja teab, mida ta tegema peab ning tal on ootus ka tasu osas. Kõvask kinnitab, et mingeid erisusi palga ja töötingimuste määramisel Farmil pole.

Samuti pole palgaerinevusi Mägitrepis. „Kuna nad panustavad töösse võrdselt, siis on neil võrdne võimalus ka palka saada,“ ütles Mägitrepi juht Valev Mägi. Kuigi sageli on vähenenud töövõimega inimesed oma nõudmistes oluliselt leplikumad kui täistöövõimega inimesed.

Rimi kassapidaja Andrese sõnul on ka Rimis palgatase täis- ja vähenenud töövõimega inimestel sama. Kõigile makstakse võrdset tunnipalka.

Vähenenud töövõimega inimeste toimetuleku parandamiseks ning tööturul osalemise toetuseks käivitus 2016. aastal töövõimereform. Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juhi Arne Kailase sõnul paranevad tänu uuele ja efektiivsemale töövõime hindamise süsteemile ning uutele tööturuteenustele ka vähenenud töövõimega inimeste võimalused töötamiseks. „Tegemist on väga suure ja olulise muudatusega, mille käigus peab muutuma ka mõtteviis – me ei räägi enam töövõimetusest, vaid töövõimest,“ ütles Kailas. Kailase sõnul on reform juba vilja kandnud, sest töötukassas registreeritud vähenenud töövõimega inimestest astus eelmisel aastal tööle ligi 8500 inimest. Töötuna registreeritud vähenenud töövõimega inimestest saab tööle esimese kuue kuu jooksul iga kolmas ja aasta jooksul iga teine, mis on sotsiaalministeeriumi hinnangul väga hea tulemus.

Enne töövõimereformi oli Andres hinnatud 90% töövõimetuks. Sellise korralduse kohaselt sai ta lisaks rehabilitatsiooniteenust, kus käis kõnnirobotil, et jalad saaksid mingitki liikumist. Reformi reeglite alusel on Andres nüüd täielikult töövõimetu, millega ta saab küll lisaks töövõimetuspensioni, kuid kaotas kõnniroboti teenuse.

Kailase sõnul näitab praktika, et hirmud on suuremad neil tööandjatel, kellel puudub varasem kogemus vähenenud töövõimega inimesega, mistõttu võib sellise töötaja esmakordne kaasamine oma organisatsiooni tunduda suur ja riskantne pingutus. „Samas need, kes juba on oma organisatsiooni kaasanud vähenenud töövõimega inimese, on saanud kinnitust, et algsed hirmud tegelikult ei peagi paika ning need olid suures osas tingitud teadmatusest,“ julgustab Kailas ettevõtteid palkama vähenenud töövõimega inimesi.

Kõik Äripäevaga rääkinud tööandjad tõdesid, et vähenenud töövõimega inimeste palkamine on vastutusrikkam ning nõuab rohkem pingutamist ja paindlikkust. Samas kinnitasid kõik, et neil töötab hetkel vähemalt üks vähenenud töövõimega inimene ning kui neil on pakkuda sobivat töökohta, on nad valmis oma ettevõttesse lisama vähenenud töövõimega inimesi.

Andres on aktiivne inimene isegi nüüd, kui ta sõidab ringi ratastoolis. Ta käib kolm korda nädalas Rimis tööl ning lisaks sellele mängib ka ratastoolikorvpalli. Seda kõike hoolimata sellest, et ta on hinnatud täielikult töövõimetuks.