Andmekaitsemäärus: levinud küsimused ja õiged vastused

Andmekaitse Inspektsiooni nõuandetelefoni kõnede arv on esimesel poolaastal kahekordistunud võrreldes eelmise aastal sama ajaga, kirjutab raamatupidaja.ee. Kõige rohkem tuli kõnesid e-poodide pidajatelt, kes vaatasid üle oma andmekaitse tingimusi ning uurisid, kas on vaja tingimusi uuendada.

Andmekaitseinspektsiooni peadirektor Viljar Peep tõdes, et tegelikult polnud paanikaks põhjust. Teeme kokkuvõtte olulisematest küsimustest, millele vastab Viljar Peep.

Elektroonilisi kanaleid mööda saadetud pakkumine tähendab, et masin saadab teavituse. Kui inimene helistab, siis see ei ole enam elektrooniliste kanalite sätete alusel. Siin on kaks võimalust:

- kui pöördutakse otse nimeliselt, siis on klient andmebaasis;

- kui helistatakse mingeid numbrivalimeid läbi, siis ei pruugi helistajal andmebaasi olla.

Esimesel juhul on tegemist isikuandmete kasutamisega ja teisel juhul mitte. Numbrivalimitele helistamist andmekaitse ei reguleeri. Esimesel juhul saab paluda ennast andmebaasist kustuda, teisel juhul saab loota pakkuja mõistlikkusele - pole ju mõtet pakkumisi teha inimesele, kes on selgelt väljendanud, et ta seda ei soovi.

Õigustatud huvi on andekaitse direktiivis juba alates aastast 1995. Eesti seadusandja oli seda seni eiranud, välja arvatud üksikud erandid, olgu või näiteks töölepinguseadus, mis ütleb, et kui kandideerite tööle, võib tööandja küsida asju, milleks tal on õigustatud huvi.

Nüüd on õigustatud huvi üldise alusena, erandlik ja ebakindel. Näiteks on nüüd levima hakanud arusaam, et spämmi võib saata õigustatud huvi alusel ka siis, kui puudub nõusolek või varasem kliendisuhe. Ent õigustatud huvi on selline asi, millele ei saa püsivat ärimudelit üles ehitada. Esiteks kehtib see ainult erasektoris ja kaalub üle inimese õiguse eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Iga juhtum, kus kasutatakse õigustatud huvi, on alati vaieldav. Seda võib kasutada ainult erandolukorras, kuid tuleb arvestada, et see on alati vaieldav.

Andmekaitseinspektsioon üritab suunata üldist praktikat, anda juhendeid ja teha koostööd. Kui toimub korduv, raske ja pahatahtlik rikkumine, siis selleks on sanktsioonid olemas, kuid me ei pane sellele põhirõhku. See, kes varastab andmeid ja seadust korduvalt ning pahatahtlikult rikub, peab saama ka karistuse. Karistus määratakse vastavalt ettevõtte kandevõimele - väikest Eesti ettevõtet ei saa karistada sama määraga nagu rahvusvahelist suurettevõtet.

Karistamise asemel saab alati määrata ka sunniraha. Kui probleem on väike, siis me tavaliselt piirdume hoiatusega. Kui meile tundub, et tekkinud probleem ei puuduta ainult seda konkreetset ettevõtet, vaid teised teevad samamoodi, siis me reeglina tegutseme järelevalvemenetluses, mitte karistavas väärteomenetluses. Meil on võimalus hoiatada, teha ettekirjutus, kui hoiatust ei arvestata ja ettekirjutusse saab kohe lisada ka sunnirahahoiatuse. Kui nendega ei arvestata, siis saadame asja täiturile.

Kui rikkumine on juba toimunud ja tegu on raske rikkumisega, siis reageerime väärteoga. Seni oleme väärteo trahve kohaldanud avalikus sektoris, kui kuritarvitatakse ametialast juurdepääsuõigust.

Rohkem kasulikke artikleid sarnastel teemadel leiad Äripäeva teemaveebist raamatupidaja.ee.