Eesti riik haarab toidukorvist suurima tüki

Teistes riikides esineb samuti kõrgeimaid maksumäärasid, kuid vastavalt raportile on krõbedamad tariifid kehtestatud eelkõige luksustoidule-joogile. Põhitoiduainetele on 19 riiki valinud alla 10protsendise maksumäära, kuues riigis jääb maksumäär 10 ja 14 protsendi vahele. Hiljuti teatas ka lõunanaaber Läti, et langetab kodumaal kasvatatud puu-ja juurviljade maksumäära 5 protsendi peale.

Rahandusministeerium: OECD soovitab kõik erandid kaotada

Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ütles, et Eestis ollakse jätkuvalt arvamusel, et toiduainete käibemaksu langetamisel toidukaupade hind ei lange, sest "ahned kaupmehed" võtavad vahe endale. "Selle väite paikapidavust on paraku võimatu kontrollida muul viisil, kui maksulangetus ära teha ja vaadata mis juhtub. Tundub ilmselt liiga riskantne,” nentis ta.

Rahandusministeeriumi andmetel on küll varasemalt olnud laual ideid toiduainetele kehtiva käibemaksumäära langetamiseks, kuid praegu ühtegi sellist ettepanekut kaalumisel ei ole. „Käibemaksusoodustus pole kuigi efektiivne moodus toidu hinna langetamiseks. Mitmed teistes riikides tehtud uuringud on ka näidanud, et selline maksulangetus ei anna üldiselt soovitud efekti. Näiteks Lätis tehtud uuring näitas, et toiduainete hinnad poes langesid vähem kui vähenes käibemaksu määr,“ vastas Siiri Suutre rahandusministeeriumist. Ta lisas, et näiteks Suurbritannia andmetel oli hinnalanguse efekt ajutine ja kestis kõigest mõne kuu.

Suutre lisas, et ebaefektiivsuse tõttu on näiteks OECD üldse soovitanud kõik käibemaksu soodusmäärad ära kaotada. Rahandusministeerium on asunud seisukohale, et käibemaksuerandid moonutavad konkurentsi ja on alati kellegi suhtes ebaõiglased. Kui see erand tehtaks, võidaksid sellest ministeeriumi hinnangul eelkõige rikkamad inimesed. Vaestele riik mõtleb küll – aga nende elu on hakatud parandama eelkõige läbi tulumaksumäära muutmise tee: tänavu tõusis maksuvaba tulu 500 euroni.

Millistest summadest räägime?

Kui palju raha puhtalt toidukaupadele kehtestatud käibemaksust riigieelarvesse laekub, pole teada ei täpselt ega ka umbkaudselt. Rahandusministeerium selgitas, et eraldi infot toiduainete käibemaksu laekumise kohta neil pole. Eestis laekub kogu tulu käibemaksust riigieelarvesse ja selle kasutust ei ole seaduses spetsiaalselt määratletud.

Rahandusministeeriumi selgituse järgi on toidu käibemaks on väga lai mõiste ning maksu- ja tolliametil täpselt vastavad andmed puuduvad, pigem on käibemaksu laekumine määratletav vastavalt ettevõtete tegevusaladele. Kogu toidukäibemaksu mahu määratlemine eeldab eraldi põhjalikumat analüüsi, sest siia alla kuuluvad nii põllumajandusettevõtted, toiduainete tootmise kui jae- ja hulgimüügiga tegelevad ettevõtted. Lisaks on viimaste puhul keeruline täpselt määratleda toidukaupade müügi osa, sest käive sisaldab nii toidukaupu, jooke, tubakatooteid kui ka esmatarbekaupu ja sealt toidukäibemaksu eraldi välja tuua pole võimalik.