Pangad panid petturite vastu pead kokku

„Kui kaalukausil on klientide mugavus ja maksete turvalisus, siis Eesti Panga hinnangul on turvalisus olulisem. Pankadel ei ole keelatud täiendavaid kontrolle rakendada. Küsimus on selles, millisel määral ja kuidas täpselt seda teha,“ sõnas Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Mülleri soovitusel ei ole praktiline nõuda igas maksekorralduses sajaprotsendilise täpsusega kirjutatud saaja nime. Nende täieliku vastavuse tagamine tähendaks, et ligi kümnendik algatatud maksetest tuleks tagasi lükata.

Mülleri soovitusel on mõistlik läbi lasta süütud tähevead väikeste maksete puhul, kuid osal maksetel tuleks täiendavaid kontrolle kasutada. "Toimunud pettusi arvestades võiksid pangad seda paremini teha,“ oli Müller konstruktiivselt kriitiline.

Kontroll ei saa olema täielik

SEB igapäevapanganduse toodete grupijuhi Tatjana Grünwaldi sõnul on SEB valmis kaaluma nimekontrolli kehtestamist teatud määral. Kuid kontroll ei saa kunagi olema täielik, vaid jätab alati teatud eksimisruumi.

„Ainult IBANi kasutamise eesmärk on kiired ja odavad maksed. Nimekontroll, vastupidi, põhjustab maksete aeglustumise või suure osa maksete tagasisaatmise maksjale,“ põhjendas Grünvald.

Samuti ei tähendaks nimekontrolli kehtestamine, et pankade vastutus kuidagi muutub. Pangad vastutavad ikka makse toimetamise eest määratud IBANile. Kui selle taga on – olgu pettuse või tahtmatu eksimuse tõttu – vale saaja, siis kõik, mida pangad teha saavad, on viisakas naeratus suul raha tagasi küsida.

Luminor panga kommunikatsioonijuhi Lotte-Triin Naruski sõnul on kontrollmehhanisme erinevaid ja need sõltuvalt kasutusel olevate programmide võimalustest. Turvalisuse kaalutlustel hoidus Narusk nendest lähemalt rääkima. Kuid klientidele soovitas makseid sooritades kontrollida saaja ja panga rekvisiitide vastavust.