Kaubanduses palgarallit ei tule

Aasta alguses jõustunud maksumuudatused ei ole poodidesse suurt lisaraha toonud, näitavad statistikaameti andmed, palgasurve ei lähe mööda aga ka kauplustest.

Selveri juhataja Kristi Lomp ütles, et ettevõte korrigeerib palkasid vastavalt sellele, kuidas on tööprotsesse efektiivsemaks muutnud. "Selveris kasvab palk 5–10% igal aastal, 2018. aasta I kvartalis on palgakasv olnud juba 5%," rääkis ta.

Nii suurt palgarallit, nagu kunagi oli, Lomp ei ennusta. "Ettevõtjatel on 2007. aasta kuumenemine ja sellele järgnenu hästi meeles. Palga kasv peab käima käsikäes efektiivsuse kasvuga," ütles Lomp.

Ka Bauhof Groupi tegevdirektor Irina Raudsepp pidas aastat edukas, müügitulu kasvas 6%. "Tänu ehitusturu jätkuvale aktiivsusele oleme nii äriteeninduse, kaupluste ning Bauhofi e-poe peale kokku saavutanud turust kiirema kasvu," kinnitas Raudsepp.

Põldma Kaubanduse AS kasvas ettevõtte juhi Heinar Põldma sõnul 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 22%.

Prisma Peremarket tegi kommunikatsioonijuht Piret Lankotsi sõnul 2017. aastal tegevusse muudatusi. "2017. aasta sügisel kinnitas meie emafirma S-Grupp, et soovib Eestis oma äri laiendada ja plaanib lähiaastatel investeerida uute supermarketi suuruses kaupluste avamisse," rääkis ta.

Maksumuudatuste raha pole poodi jõudnud

Ettevõtete eelmise aasta majandusnäitajaid kokku võttes ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, et aasta alguses jõustunud maksumuudatustega kiirenenud netopalga kasv ei ole eratarbimisele (veel?) olulist mõju avaldanud. "Eratarbimine kasvas 2,8%, mis oli suurusjärgus sama mis möödunud aasta teisel poolel. Samas pidurdab eratarbimise kasvu alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimise üha suurem langus. Selle kaubagrupi tarbimise langus vähendab majanduskasvu esialgsete arvestuste järgi lausa 0,4 protsendipunkti. Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimine on langenud juba viis aastat järjest ning viimastes kvartalites on see süvenenud," selgitas Mertsina.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben märkis, et kui kõige selgemalt on optimism taandunud ehituses, on konjunktuur nõrgenenud ka tööstuses ja kaubanduses. Kui teeninduses süvenes jätkuvalt tööjõu puuduse probleem, siis ehituses ja tööstuses tema sõnul olukord enam ei halvenenud.

"Elanike säästlik tarbimiskäitumine jätkus vaatamata aktiivsele sõiduautode ostmisele, nii et eratarbimise osakaal majanduses langes ajalooliselt madalale tasemele. Sellega käis kaasas elanike finantspuhvrite hoiuste kiire kasv (10 protsenti)," nentis Aben.