Majanduse murelapsed: kuum ehitusturg ja tööjõupuudus

Murelaps ka tootlikkuses

Mertsina sõnul piirab ettevõtete arengut hetkel aga veel ka tööjõupuudus „See on muutumas järjest suuremaks probleemiks ka meie naabrite juures,“ tõdes Mertsina. Tema sõnul konkureerib Eesti kvalifitseeritud tööjõu hankimisel kindlasti meie lähiriikide, Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga.

Mertsina sõnul on tänu tööjõupuudusele suurem surve palkade kasvuks, millega peab kaasnema ka tootlikkuse kasv. „Praeguses olukorras on tootlikkuse kasv allpool tööjõukulude kasvu. Selle tulemuseks võib olla, et me kaotame hinnapõhises konkurentsivõimes meie naaberriikidega,“ oli Mertsina murelik.

Lisaks tõi Mertsina välja, et tööjõukulude osakaal ettevõtete käibes on praegu ajalooliselt ühel kõigemal tasemel. Tase oli kõrge ka 2009. aastal, kuid tema sõnul oli seis erandlik, kuna siis oldi majanduskriisis, kus palkasid ei langetatud piisavalt kiiresti.

Veel tekitavad Mertsina sõnul ebakindlust viimase ajal toimunud maksumuutused ja valitsuse tegevus. Erinevatel põhjustel kindlasti investeeringute arv aeglustub ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime euroalal väheneb. Lisaks ei piisa Mertsina hinnangul valitsuse lubadusest hoida maksukoormus praegusel, 34% tasemel SKP suhtes.

Sund automatiseerimiseks

Tööjõupuuduse tõttu ning palgasurvega toimetulemiseks tuleb paljudel ettevõtetel tegeleda automatiseerimisega, mis Mertsina sõnul muudab eesolevatel aastatel nii ettevõtete ärimudeleid kui tööturgu. „Tööhõive on ajaloo kõrgeimal tasemel,“ viitas ekspert põhjusele, miks lahendusi tuleb otsida mujalt ehk tootmise automaatseks muutmisest.

Lisaks arvasid eksperdid, et tööjõupuudust peab aitama lahendada ka ühiskondlik kokkulepe. „Meie rahvastik väheneb, kompenseerime seda küll tehnoloogiaga, kuid see ei päästa meid põhiprobleemi käest – meie tootlikkuse kasv ei ole piisav,“ tõdeti konverentsil.