Turvafirmad kobavad seaduse hallides alades

Iga uuendusega kaasa ei jookse

Turvatehnoloogia ehk valve, kaitse ja ohutuse valdkonnas käib praegu n-ö tehnoloogiline põlvkonnavahetus ning tekkinud on reguleerimata "hallid" alad.

"Te näete korraga nii traditsioonilisi aastakümneid kasutusel olnud lahendusi kui ka täiesti uusi nutiseadmete põlvkonnale tuttavaid rakendusi, mis küll näevad nutikad välja, kuid mille sisu ja töökindlust me tegelikult veel ei tea," iseloomustas Lilleleht.

Omal ajal sõjanduses kasutusele võetud ja ka Eesti turvaturul levinud nõrkvoolul ning automaatikal põhinev tehnoloogia pärineb valdavalt 15-20 aasta tagant. Kogu selle aja on lahendused olemuselt püsinud üsna muutumatuna, vahetunud on vaid end tõestanud kaubamärkide tootemudelid ja tarkvaraversioonid. Seda on soodustanud tõsiasi, et töökindlust vajavates tegevusvaldkondades ei joostagi iga uue tehnikamoega kiirelt kaasa. Kuigi enamik turvaettevõtjaid pakub ka mobiili ekraanilt juhitavaid lahendusi, on seesama nõrkvool ja automaatika ikkagi peamine, millel hoonetesse paigaldatud rakendused töötavad.

Lilleleht iseloomustas kaasaegset turvavaldkonda kui omavahel laialt seotud tegevusala, kuhu kuuluvad nii valvamine ja kaitsmine, kui ka ohutusteenused, koolitus ning turvaaudit ehk nõu andmine turvaküsimustes.

ETELi liikmete hulka kuuluvate firmade tegevuse analüüsist selgub, et liidus on kõige rohkem turvasüsteemide projekteerijaid, paigaldajaid ja hooldajaid ning neid, kes tegelevadki ainult süsteemide ehitamisega. Ainult valve- ja kaitsetegevusele spetsialiseerunud ettevõtjaid ei ole liidus enam mitte ühtegi.

"Kust me täna teame, mis on turvaettevõtted? Valve- ja kaitseteenuse puhul on turvaseaduse alusel lihtne saada ülevaadet. Aga turvasüsteemide osas - ehitus on meil vaba tegevus, igaüks võib ehitada näiteks luku- ja valvesüsteeme nii, kuidas õigeks peab. Sageli ehituse käigus paigaldatud seadmed ei tööta, nagu algselt planeeriti ja vastutab lõpuks tellija. Riigi vaade on lihtne - hankija vastutust soetada endale töökorras seadmeid ei peaks õigusaktidega määrama," rääkis Lilleleht.

Vaja rohkem selgust