Keeruline aeg väliskaubanduses

Seda, kuivõrd domineeriv on ekspordikasvus põlevkivi tähtsus, iseloomustab fakt, et kui mineraalsete toodete müük tõusis kahe kuuga 100 mln euro võrra, siis suuruselt järgmise panuse andnud metallide ja metallitoodete eksport suurenes sama aja vältel kõigest 13 mln euro jagu. Täna USA ja Hiina vahelise tariifisõja keskmesse sattunud kaubagrupi eksporti vedas ennekõike just metallkonstruktsioonide jõudsam müük. Kaubandussõja võimaliku edasikanduva mõju valguses on ühelt poolt positiivne märkida, et metallitoodete eksport suurenes nii Soome, Saksamaale kui isegi Araabia Ühendemiraatidesse. Teisalt näitab ekspordi kõrge hajutatus, et Eesti metallitööstuse turg on globaalne, mistõttu võib kaubavoogude ümbersuundumine ja tihenev konkurents mõjutada ka siinsete ettevõtete tulemusi.

Suuruselt kolmanda panuse Eesti ekspordi kasvu andis taimsete toodete aasta alguses kasvanud müük välismaale, mis tõusis võrreldes 2017. aasta esimese kahe kuuga 10 mln euro võrra. Peaasjalikult suurenes eksport teravilja müügilt. Et teraviljade puhul on sarnaselt naftale või metallidele tegemist rahvusvahelisel turul kaubeldava toorainega, siis jõudsid Eesti põllumajandussaadused meie tavapäraste kaubanduspartneritega võrreldes üsna eksootilisse sihtkohta - Saudi Araabiasse.

Samavõrra ehk 10 mln euro jagu tõusis vaadeldaval perioodil veel ka masinate ja seadmete väljavedu. Kuigi suhtelisel skaalal mõõdetuna piirdus kasv 3%ga, on tõus siiski märkimisväärne, sest sisuliselt terve eelmise aasta oli kaubagrupi eksport languses - põhjuseks suure elektroonikatootja aina kahanev müük. Ettevõtte suur tähtsus Eesti koguekspordis mõjutas tugevalt ka statistikat ja näitas väliskaubanduse olukorda ehk halvemas valguses, kui see tegelikult oli. Nüüdseks näib põhi saavutatud olevat, sest tänavu veebruaris kasvas nii mehhaaniliste kui elektriseadmete eksport.

Rootsi kinnisvara- ja ehitusturu jahenemise valguses püstitatud hüpotees, et seni kiirelt suurenenud valmismajade, mööbli ja puittoodete eksport võib pidurduda, näib vähemalt kahe esimese kuu põhjal kinnitust leidvat. 2016. aasta sama ajaga võrreldes on puittoodete müük Rootsi vähenenud 9%, mööbli ja valmismajade eksport aga 14%. Tööstusharude ekspordile tervikuna pole see aga ohtlikuks osutunud - jaanuaris-veebruaris suurenes puittoodete eksport vastavalt 3,6% ja mööbli ning valmismajade oma 0,6%.

Kas palgakasv kahandab konkurentsivõimet?

Eesti peamisi ekspordiartikleid vaadates peab paratamatult nentima, et meie edu välisturgudel ei põhine kahjuks unikaalsel oskusteabel ja ainulaadsetel toodetel, vaid pigem siinse tööjõu soodsal hinnal. Samas kasvab keskmine palk jõudsa tempoga, mistõttu on ettevõtete tööjõukulud viimase kolme aasta jooksul suurenenud pea veerandi võrra. Seetõttu on süvenenud mure, et ilma tootlikkuse kasvuta on Eesti eksportijad kaotamas konkurentsivõimet.

Ühena hiljutistest analüüsidest käsitleb teemat Eesti Panga viimane majandusülevaade. Lihtne moodus siinsete eksportijate konkurentsivõime hindamiseks on ekspordikasvu kõrvutamine sama näitajaga Eestiga sarnastes riikides või võrdlus sihtturu impordinõudluse kasvuga. Küll näitab analüüs, et hinnang on üsnagi sõltuv võrdlusbaasist. Võrreldes Euroopa Liidu keskmise või teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on Eesti eksport kasvanud viimastel aastatel aeglasemalt. Samas on Eesti eksporti mõjutanud üksiksündmused, nagu ühest suurettevõttest tulenev kommunikatsiooni-elektroonika väljaveo langus, nafta hinnast tingitud probleemid põlevkivitööstuses ja Venemaa sanktsioonid toiduainetele. Võrreldes Eesti ekspordi muutumist meie kaubanduspartnerite impordinõudlusega, oleme aga suutnud oma turuosa pigem igal aastal veidi suurendada.

Kui ekspordi maht on Eestis konkurentidega võrreldes kasvanud aeglasemalt, siis väljaveetavate kaupade hinnad ja ekspordikäive on keskpanga analüüsi põhjal kasvanud siiski kiiremini. Seda asjaolu saab tõlgendada muidugi üsna loominguliselt: ideaalsel juhul väljendab see Eesti kaupade arengut kvaliteedis ja lisandväärtuses, kehvemal puhul aga tööjõu kallinemisest tingitud omahinna tõusu, mida seni on suudetud klientidele üle kanda. Kokkuvõtvalt võib siiski tõdeda, et märke sellest, et kõrgemad palgad oleksid Eesti eksporti kahjustanud, on vähemalt täna keeruline leida.