Maksuamet kutsub ühemehefirmad korrale

Osanikust juhatuse liikmed või osanikust töötajad kipuvad töötasu asemel saama kas ainult dividendi või dividendi ja miinimumpalka, ütles maksuameti otseste ja kaudsete maksude talituse juhataja Tiina Normak.

Eelmise aasta andmeid vaadates leidis maksuamet 702 ettevõtet, kus töötasu ei saanud keegi, aga dividende maksti 13 miljonit eurot. Ettevõtteid, kus juhatuse liikmed ja pereliikmetest töötajad said ainult miinimumpalka, oli 799 ning dividende maksid nad 15 miljonit eurot.

Ettevõtjate võrdset kohtlemist nõudis juba ringkonnakohtu 2009. aasta otsus, mis ütles, et maksueeliste andmine dividendi makstes ei ole põhjendatud ning see riivab ka avalikku õiglustunnet. Äripäev on kirjutanud teemast korduvalt.

MTA juriidilise osakonna valdkonnajuht Tanel Ruusmaa avaldas lootust, et riigikogu jõuab eelnõu kevadisel istungjärgul seaduseks kuulutada. "Töötajate registri muudatused saaksid siis jõustuda juba juulist, halvemal juhul lükkub see järgmisse aastasse," märkis ta.

Palju sõltub ka tegelikest dividendimaksetest, ütles Normak. Kui sektoris on keskmine palk 1500 eurot, aga inimene saab palka ja dividende kokku nii palju, et aastas tulebki 1500 eurot kuus, siis järelikult oleks selle kõik ju võinud ka palgana välja maksta.

Eelmine kampaania tõi 6,5 miljonit eurot

Praegu on Pruuli sõnul maksuametil ootus, et ettevõtjad hindavad ära oma aktiivse panuse ettevõtte tegevusse ja määravad sellest lähtuvalt ka töötasu.

Põhjust optimismiks annab maksuametile eelmine kampaania, mille käigus selgitati, millal on tegu teenuse ja millal töösuhtega. 2015. aastal leidis maksuamet 1250 ettevõtet, kellest 40 protsendiga peeti ka kõnelusi. "Esmane kriteerium oli meil tollal, et ettevõte, mis konsultatsiooniteenust sisse ostis, tegi seda isikult, kes varem oli olnud sama ettevõtte juhatuse liige või töötaja. Need, kes nõustamisel käisid, oma maksukäitumist ka muutsid," rääkis Pruul.

Tulemus oli maksuameti hinnangul üllatavalt hea. "Konsulteeritav kuulas meid ära, võttis endale mõtlemisaega ja lõpuks tegi otsuse," lisas ta. Kampaania tulemusel on viimase kahe ja poole aasta jooksul laekunud tööjõumakse täiendavalt 6,5 miljonit eurot. Sellest julge veerand on ameti hinnangul kaudne mõju, see tähendab mitte konkreetsete konsultatsioonide tulemusel suurenenud maksed.

Seekord minnakse perefirmade uksele koputama

Töösuhte varjamise puhul oli praeguse kampaaniaga võrreldes siiski kaks olulist vahet. Esiteks ostsid juhtidelt konsultatsiooniteenust sisse pigem suurema käibega ettevõtted, mille maksukäitumist võiks olla lihtsam mõjutada. Selle kinnituseks on asjaolu, et poolest tuhandest konsultatsioonist vaid neli lõppesid maksuotsuste tegemisega, ülejäänud leidsid rahumeelse lahenduse.

Teiseks oli riigikohus langetanud neli soodsat otsust, millele dividendi ja palkade küsimuses midagi sama head vastu panna ei ole.

"Töösuhte varjamise asjades oli meil seljatagune tugevam, nüüd minnakse praktikat looma," möönab Pruul. Kui dividendide maksmisest elatuvad perefirmad niisama positiivselt ei reageeri, ollakse valmis alustama maksumenetlustega, vajadusel kohtusse minema ja siis juba tekkinud praktika abil ikkagi asjadesse muutus tooma.

Kõigi ettevõtetega Pruuli sõnul rääkida ei jõuta ja maksuhalduri abil tegelikult makse koguda ei saagi. Ühiskonnas tuleks laiemalt aru saada, et igaüks peab oma panuse andma, leidis ta.

Karistada ei tahakski

Kedagi tagasiulatuvalt Normaku sõnul karistama ei hakata, vaid antakse võimalus tegevust muuta. "Ka tegeliku töösuhte varjamise puhul ei läinud me varasemaid perioode kontrollima või seal midagi parandama, alustasime 2015. aastal, aga 2013. aasta lepingutest ei kõnelenud."

Pruul ütles, et maksuameti eesmärk on saavutada parem tulemus ettevaatavalt, kindlustada, et ettevõtted maksukäitumises muudatused teevad ja seda ka edaspidi. Selle nimel on võimalik ettevõtetele ka aega anda, et rahavood korda sättida, läbi mõelda, mis ulatuses see tööpanus juhatuse liikmel ikkagi on.

"Ei maksa karta, et kui ettevõtja helistab meie infotelefonile ja küsib nõu, et siis on tema kohe järgmine kontrolliobjekt. Vastupidi, kui meile tekib kindlus, et ettevõtja on aru saanud ja teeb vajalikud muudatused, siis rohkem me sel teemal ei sekku," lisas ta.