Läti panganduses algab uus ajastu

Dienas Bizness selgitab lähemalt, mida kujutab endast riiulifirma. Tegemist on ettevõttega, mis ei suuda selgitada oma äri eesmärki ega sissetulekute päritolu. Tavaliselt on sellised firmad registreeritud maksuvabas riigis või territooriumil, nende kasusaajad on enamasti peidus ning neil puudub finantsaruandlus. Seejuures võib selliste firmade kontodelt läbi liikuda suurtes kogustes ebaseaduslikku raha. Nüüd peavad pangad niisuguste ettevõtetega koostöö lõpetama.

Rahandusminister Reizniece-Ozola lisas, et kui sellised riiulifirmad hakkavad skeemitama ja püüavad liikuda Läti pankades teistesse kliendikategooriatesse, et hiilida keelust mööda, siis võetakse tarvitusele lihtsad meetmed – piiratakse nende tegevust.

Ajaliselt näeb toimuv välja nii: 3. aprillil võtab valitsus vastu otsuse keelata Läti pankadel riiulifirmade teenindamine. Aprilli keskel vaatab selle seadusemuudatuse erakorralisel istungil üle Seim ning seejärel ei tohi pangad enam riiulifirmadele kontosid avada. Lisaks saavad pangad lühikese tähtaja, et lõpetada selliste riskifirmadega koostöö. Finants- ja kapitaliturgude järelevalve komisjon FKTK määrab tähtaja, mille jooksul peavad pangad sellistele klientidele nende raha tagastama. Kui keegi selle aja jooksul (milleks on ilmselt umbes 6-8 kuud) ei jõua pangast raha välja viia, jääb see summa panga bilanssi eraldi reale ning seda kontrollib eraldi organ, tuvastades selle päritolu, seaduslikkust jms.

Pankadel, kes teenindavad mitteresidente, on omakorda kaks nädalat selleks, et esitada FKTK-le uus äriplaan. Komisjoni juht Peters Putninš tõdes Dienas Biznessile, et pankadel pole jäänud palju aega, et uue reaalsusega kohaneda. „Ootame pankadelt umbes kümne päeva jooksul oma strateegia esimest kava,“ ütles ta. „Plaanis peab olema toodud, mida nad kavatsevad teha ja kuidas edasi töötada. Kuna tasakaalu mõttes võib riiulifirmade teenindamise keeld anda pankadele valusa löögi, siis on neil väga oluline oma tulevikule mõelda.“

Majandusel jalgu alt ei löö

Rääkides pankade bilansilisest kahjumist ehk mitteresidentide rahast, mis keelu tõttu Lätist ära viiakse, ütles Putninš, et jutt käib mõnest miljardist eurost. Rahandusministri sõnul pole aga nende miljardite lahkumise pärast vaja karta, kuna see ei avalda Läti majandusele mingit mõju. „Olemuselt on see raha deposiidis ja hoiustatud kontodel, millelt ei jõua midagi meie majandusse,“ ütles Reizniece-Ozola. Ta lisas, et 90 protsenti Läti klientidest teenindab neli suurpanka – järelikult toimuv majandusele suurt mõju ei avalda.

Reizniece-Ozola leiab, et ka riiulifirmade teenindamisest loobumine ei too Lätile mingit kahju. „Neil firmadel on võimalus leida uus tegevusala, näiteks kasvav fintech’i sektor, see on palju etem, kui liigutada seletamatu päritoluga raha ja panna sellega löögi alla kogu riigi maine,“ rääkis rahandusminister.

Putninš aga lisas, et mitteresidente teenindavate pankade töömudeli üle on läbi räägitud juba aastaid ning viimase pooleteise aasta jooksul on suletud tuhandeid riiulifirmade kontosid. Kuid kuna Läti asub rahapesuriski tsoonis, siis sai nüüd vastu võetud see radikaalne otsus, lisas ta.

„On panku, kellel on riiulifirmade osakaal väga väike, aga on ka selliseid, kus see on väga kõrge,“ rääkis FKTK juht. „Meie eesmärk pole kunstlikult mingeid panku turult välja pressida, kuid on vaja mõista, et koostöö riiulifirmadega on tohutu prognoosimatu risk riigi finantssüsteemile. Igas äris on oma arengutsüklid ja pangad pole erand. Kui mõni ettevõtja ei näe uutes tingimustes turul enam kohta, siis peab ta sealt lahkuma. Kui kellelegi miski ei meeldi, siis on tal võimalus vaadata üle oma äristrateegia. Kui pankurid on valmis tegutsema läbipaistvalt, nagu näeb seda Läti ja Euroopa Liit, siis ei tee me neile nende töös mingeid takistusi.“