• OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,41%7 469,97
  • DOW 300,32%51 728,82
  • Nasdaq −1,32%26 167,87
  • FTSE 1000,72%10 437,85
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,86
  • OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,41%7 469,97
  • DOW 300,32%51 728,82
  • Nasdaq −1,32%26 167,87
  • FTSE 1000,72%10 437,85
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,86
Valitseva tööjõupuuduse tingimustes peavad riik ja erasektor kvalifitseeritud tööjõu pärast omavahel konkureerima, sektorite vahel tekkinud palgalõhe soosib aga esimest ning muudab ettevõtjad rahulolematuks.
IRLi esimees Helir-Valdor Seederi arvates ei tohiks avalik sektor palgatõusu vedaja olla.
  • IRLi esimees Helir-Valdor Seederi arvates ei tohiks avalik sektor palgatõusu vedaja olla.
  • Foto: Andras Kralla
Avalikus sektoris on palgad eelmise aasta seisuga kasvanud 7,9% ja erasektoris on kasvuprotsent 6,1. See teeb erasektori ja avaliku sektori keskmise palga kasvu vaheks ligi 2 protsendipunkti. Kristina Haavala rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast põhjendas tekkinud vahet sellega, et avalik sektor konkureerib töötajate pärast erasektoriga. Et riigitööd teeksid kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, peavad riigiettevõtted tema sõnul pakkuma töötajatele ka vastavalt sissetulekut.
IT-ettevõtja ning firma Helmes juht Jaan Pillesaar näeb palgalõhe tekkepõhjusena aga hoopis riigi liigset priiskamist. „See näitab seda, et riik laiutab rahaga rohkem kui võimalik,“ kommenteeris ta avaliku sektori suuremaid palku.
Võti statistika tõlgendamises
Haavala selgitas, et üldiseks palgatõusuks kõigile riigitöötajatele 2017. aastaks lisaraha ei eraldatud ning avaliku sektori palgatõusu mõjutavad näiteks ka õpetajate, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse valdkonna töötajad.
Lisaks on tema sõnul statistikas mõju avaldanud ka Euroopa Liidu eesistumisega seotud inimeste töötasud. „Kui me jätame ELi eesistumisega seotud lisakulud välja, siis näiteks riigiasutustes oli kogupalga kasv 2017. aastal 4,6%,“ tõi ta välja.
Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees Helir-Valdor Seeder seda heaks tooniks ei pidanud, et avaliku ja erasektori vahel on tekkinud vahe, kuid lisas ka, et pole kursis kõikide aspektidega, mis tulemusi mõjutada võisid.
Palku peaks vedama erasektor
„Üldjuhul ei peaks avalik sektor kindlasti palgatõusu vedaja olema. Teatud perioodil on see varem ka nii olnud, aga see ei tohiks olla järjepidav ja pikaajaline protsess,“ kommenteeris Seeder.
Statistika näitab ka seda, et riigiettevõtetes ja asutustes vähenes töötajate arv 2% võrra. Viimase toob välja ka Haavala, kes arvas, et suurenenud palgamuutus on toimunud valdavalt asutuste sisemiste ressursside arvel. „Vabad sisemised ressursid võivad tekkida nii töötajate arvu vähendamisest kui ka tööprotsesside muutmisest,“ täpsustas ta.
Üheks palga mõjutajaks võib ilmselt pidada ka haldusreformi. „Kindlasti on haldusreformil omad mõjud. Me ju teame, et statistiliselt ilmselt läheb sisse kõik see, mis puudutas koondamistasusid ja hüvitisi, mis omavalitsusjuhid said, kes enam ametis ei jätkanud. See moonutab kindlasti ühekordselt palgastatistikat,“ arvas Seeder.
Erasektor surve all
Erasektoris näitasid suuremat kasvu info- ja sidevaldkonna palgad. „Eks see keerulisemaks läheb, kui sisendkulud suurenevad,“ vastas Pillesaar küsimusele, kuidas ta näeb ettevõtte tulevikku üha kasvava palgatasemega. Üldiselt arvas ta, et suurenev palgasurve ja eelkõige tööjõumaksud teevad Eestis vähemalt IT-ettevõtete jaoks olukorda keerulisemaks.
„Väga paljudesse riikidesse siit Eestist pole võimalik enam eksporti teha, sest siin on tarkvara tootmine lihtsalt liiga kalliks läinud. Ja põhjus on Eesti kõrged töömaksud,“ oli ta murelik.
„Eesti ei ole mõistlik riik tarkade äridega tegelemiseks. Ma ei näe, et valitsuse poliitika oleks jätkusuutlik,“ lõpetas ta ja lisas, et tema ettevõte laieneb pigem väljaspool Eestit.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 11:00
Hairmagicu omanik Kristiina Kalev: juuksed pole lihtsalt osa inimesest, vaid ka osa tema enesekindlusest
Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele