Facebooki-ärisid kimbutavad krediitkaardipetised

Põder oli oma lehega sidunud ettevõtte PayPali konto, sest tellib paar korda aastas tasulist reklaami.

„Häkker püüdis mitu korda PayPalist raha saada, kuid õnneks oli meie konto sel hetkel nullis,“ rääkis Põder. Vaid tänu juhusele ei kandnud ta otsest rahalist kahju, kuigi temalt nõuti 381,22 dollari suurust tasu.

Seejärel otsis Põder abi politseist ja oma kodupangast ning otsustas PayPali konto sulgeda. „Politseisse esitasin avalduse endale teada andmete põhjal, aga seda polnud menetluse alustamiseks piisavalt,“ selgitas Põder, miks jättis asja sinnapaika.

Põder pöördus korduvalt ka Facebooki meeskonna poole, kes lõpuks tuvastasid leheküljel „ebatavalise liikumise“. „Olime kogunud juba umbes 500 fänni ja otsustasime oma FB lehte siiski mitte kustutada,“ rääkis Põder, kes kaalus isegi lehekülje sulgemist. Igaks juhuks vahetas ta kohe kui juhtumi avastas nii oma Facebooki kui kõigi e-maili kontode paroolid.

Kaart tuleks kohe sulgeda

LHVst ja Swedbankist kinnitati, et selliste häkkimisteadete arv pole viimasel ajal kasvanud. Kui aga keegi avastab, et võõral on ligipääs tema krediitkaardi andmetele, siis tuleb kaart esimese asjana sulgeda ja teatada sellest pangale, soovitas LHV panga kommunikatsioonijuht Priit Rum.

„Petuskeemide vältimiseks soovitame mitte sisestada oma kaardi andmeid tundmatule lehele, ilma kaupmehe tausta kontrollimata,“ kommenteeris Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Maare Uus.

Uus soovitas ka hoida kaadri limiit selline, et see vastaks tegelikule vajadusele ning muidugi tuleb hoida regulaarselt silm peal konto väljavõttel ja kaarditoimingutel. „Kui inimene avastab oma kontol kahtlase tehingu, siis tuleb sellest kohe pangale teada anda. Seejärel kaart blokeeritakse,“ selgitas Uus ning lisas, et kaarti saab blokeerida ka mobiiliäpi kaudu.

Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaabel Maarja Punak nentis, et nende poole on sellise murega viimasel ajal pöördutud. „Teadaolevalt on kahju olnud kuni paarsada eurot, kuid probleemiga kiiresti tegeledes saab panga kaudu makse tagasi kutsuda või on sotsiaalmeediakanal teatud juhtudel kannatanule raha ise tagasi kandnud,“ rääkis Punak.

Punak rõhutas, et kahtlase tegevuse avastamise korral tuleks esimese asjana alustada aktiivset suhtlust sotsiaalmeediakanaliga ja probleemist teada anda. „Kuna nende huvides on kasutaja turvalisus, aidatakse kiirelt,“ ütles veebikonstaabel.