Riigifirma jahib dokumendi lekitajat

Eesti Raudteele on pinnuks silmas firma ühe pea kolme aasta taguse juhatuse protokolli liikumine KMG kätte, kes protokolli sisu kohtuvaidluses käiku lasi. Protokollis nõustub juhatus Tallinna-Keila-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi projekti ajaks konsultandina tööle võtma soomlase Kimmo Örni, kes pidanuks tegelema hankedokumentide ja rahastamise ettevalmistamisega ning aitama leida lahendusi, kuidas hangete maksumust kokku tõmmata. Samas on Eesti Raudtee vaidluse ajal öelnud, et Örni lõpuks ei palgatud ja ta pakkus oma teenust lühikest aega – hindas kuu jooksul ülesõitude ja liiklusjuhtimissüsteemide projekte ning Lääne-Harju hanget see ei mõjutanud, lisaks ei saanud Örn tundlikku siseinfot, mida hiljem hanke võitnud Mipros töötades oleks saanud kasutada.

Eesti Raudtee tahab teada, kuidas KMG sai protokolli, samuti ei luba riigifirma protokolli avaldada ja kasutada. Nõudekirjas märgib Eesti Raudtee, et juhatuse otsused ja info, mis käib riigihangete ettevalmistamise kohta, on ärisaladus. Lisaks peavad Eesti Raudtee töötajad ärisaladust hoidma ning selle hoidmine ei lõpe, kui inimene pole enam näiteks juhatuses või ei istu nõukogus. Eesti Raudtee on valmis enda sõnul lekitajale ja info kasutajale nõude esitama, lisaks esitama kuriteoteate.

Segaduses ettevõtja

„Eesti Raudtee väitis kogu kohtuvaidluse aja, et Kimmo Örni osalemine ja saadud info ei saanud anda Miprole mingit konkurentsieelist,“ lausus Elias. „Järgmisel päeval pärast kohtuotsust kirjutab Eesti Raudtee täpselt vastupidist ja väidab, et igasuguse info omamine seoses hanke ettevalmistamisega on ärisaladus ja selle teadasaamine kahjustab konkurentsi.“

Eesti Raudtee arvamusele, et riigihanke ettevalmistamise kohta käiv info ja isikute ring on ärisaladus, suhtub hankevaidlustele keskenduv TGS Baltic vandeadvokaat Kristina Laarmaa skeptiliselt. Ta ei mõista, kuidas ja millist majanduslikku väärtust saab Eesti Raudtee jaoks olla hanke ettevalmistamisel osalejate salastamisel. Samuti tuleb Laarmaa sõnul tagada hankemenetluse läbipaistvus ja vältida huvide konflikti – tema sõnul on raske ette kujutada majanduslikku väärtust, mis seda argumenti üles kaaluks.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht rääkis, et juhatuse protokoll on konfidentsiaalne dokument, mis on mõeldud ainult ettevõtte siseseks kasutamiseks ning Eesti Raudtee ei ole kellelegi andnud luba selliste dokumentide avaldamiseks avalikkusele.

„Kimmo Örniga seonduv ei ole kontekstis oluline,“ ütles kommunikatsioonijuht Monika Kaljusaar ja lisas, et nõudekirja mõte on juhtida tähelepanu seaduserikkumisele ning vältida tulevikus sarnaseid rikkumisi. „Meie seisukohad kohtuvaidluses on endised. Soovime lisada, et me ei pea õigeks selliste küsimuste lahendamist meedia vahendusel.“

Valus ninanips