Poliitikute sõnumisaladuse kaitset tõlgendatakse nii ja naa

Mäletatavasti andis riigikogu kantselei kriminaalmenetluse raames 2012. aasta märtsis kaitsepolitseiameti päringu peale uurimisasutusele Laasi elektronpostkasti kogu sisu ajavahemikul 2011. aasta veebruarist kuni sama aasta lõpuni.

Praegu leiavad Autorollo pankrotiasjas kohtu väljaküsitud Keit Pentus-Rosimannuse selekteeritud e-kirju mitte välja anda soovivad riigikogu kantselei ning ka poliitik ise, et tsiviilasja raames on saadikul palju tugevam sõnumisaladuse kaitse ning puuduvad alused isiku privaatsusõiguse rikkumiseks seoses tsiviilasjaga, milles ta ei osale.

Hiljuti ütles Pentus-Rosimannus ERRile, et põhiseadus ei näe ette sõnumite avamise võimalust. Ta viitas põhiseaduse 43. paragrahvile, mis sätestab, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.

Põhiseaduse § 26 kohaselt on privaatsusõiguse riive lubatud otsesõnu ka teiste isikute õiguste kaitseks ning üheks selle väljundiks ongi tõendite kogumine tsiviilkohtumenetluses. Tegemist ei ole Eesti õiguspraktikas uudse või väga põhimõttelise küsimusega, märkis Nääs.

See pole asjakohane käsitlus

Kolleegi käsitlust ei pea aga asjakohaseks Pentus-Rosimannust esindav Raidla Ellexi vandeadvokaat Toomas Vaher, kelle sõnul on diskussioon riigikogu kantselei kaudu saadiku meilivahetuse tagaselja väljanõudmise teemal laiem ja põhimõttelisem kui pelgalt põhiseaduse sõnumisaladuse sätete tõlgendamine.

„Eraelu ja sõnumid ning saadikupuutumatus on põhiseadusliku kaitse all, see ei ole mõistlikult vaieldav. Asjasse puutuvaid põhiseaduse norme on mitu, sealhulgas sõnumi saladuse säte (põhiseaduse § 26, 43 ja 76), mis kaitsevad isikuid meelevaldse sekkumise eest. Küsimus on, kas praegusel juhul eksisteerivad põhiseadusega lubatud erandid, et põhiõigusi riivata. Konkreetsel juhul nii meie kui ka riigikogu kantselei hinnangul selliseid aluseid ei ole,“ märkis Vaher.

Vaheri hinnangul on riigikogu saadiku e-kirjavahetuse väljanõudmine riigikogu kantseleilt tõenäoliselt seadusevastane mitmel alusel ja sellist nõuet ei saa täita.

Samuti on Nääs tema sõnul ajanud segamini tsiviilvaidluse ja kriminaalmenetluse, sest viidatud kaks riigikohtu lahendit käsitlesid andmete ja dokumentide väljanõudmist ning sõnumeid kriminaalmenetluse kontekstis, mille puhul ka põhiseadus ise sõnumisaladuse rikkumist teatud olukordades võimaldab. Praegusel juhtumil aga ei ole käimas mingit kriminaalmenetlust ja pankrotihaldurid ei soovi andmeid selle jaoks. „See, mis on lubatud teatud eeldustel kriminaalmenetluses, ei ole ülekantav tsiviilvaidlustele, sest teiste isikute kaitstava hüve kaalukus ei ole piisav,“ selgitas Vaher.

Sõnumi edastaja ei või teha meilivahetuse sisu analüüsi

Lisaks ei näe Vaheri kinnitusel põhiseadus ka ette võimalust tavalises tsiviilasjas pöörduda sõnumeid vahendava telekomiettevõtte või serveriteenuse osutaja poole ning nende abil "lahti muukida" ja lugeda serveritest salaja seal säilinud meilikoopiaid, taastada kliendi kustutatud meile või sorida kliendi veebilogides, tehes seda saaja ja saatja teadmata ja loata. Veelgi enam, kõnealusel juhul nõutakse sõnumi kommunikatsiooniprotsessi tehniliselt korraldajalt ehk kantseleilt ka kaitse all oleva meilivahetuse „läbisobramist“ ehk sisu analüüsi, mida sõnumi edastaja mitte kuidagi teha ei või, märkis Vaher. Taoline tegevus oleks tema arvates ka selgelt sõnumi adressaadi mõjusfäärist väljas ja see haakub just kommunikatsiooniprotsessiga ehk põhiseaduse § 43 kaitsealaga, millesse ei või sekkuda ka tagantjärele.

Harju maakohus on Autorollo pankrotiasjas sisu analüüsi kohta öelnud, et e-kirjade väljanõudmise kohtumääruse täitmine ei eelda riigikogu kantseleilt Pentus-Rosimannuse e-kirjavahetuse sisuga tutvumist, vaid üksnes kohtumääruses välja toodud filtreeringu alusel välja selekteeritud e-kirjade kohtule edastamist. See on tehtav ilma kirjade läbilugemiseta.

Kantselei ega Pentus-Rosimannus selle väitega ei nõustu, Vaheri sõnul ei ole kommunikatsiooni vahendajal alust teha sõnumite analüüsi, sõltumata sellest, kas seda teha tehniliste abivahenditega või käsitsi.

Kommentaar

Keit Pentus-Rosimannuse kaitsja Toomas Vaher: 

"Küsimuses, kas on või ei ole alust põhiseaduslikku privaatsusõigust (põhiseaduse § 26) riivata, on väga oluline see, mis eesmärgil dokumente soovitakse kasutada. Autorollo pankrotihaldurite soov avaldada Keit Pentus-Rosimannuse sõnumeid ei ole seotud Pentus-Rosimannust puudutava nn Autorollo tsiviilasjaga, mida lahendab Tallinna ringkonnakohus. E-kirju välja nõudnud pankrotikohtunik üksnes teostab järelevalvet pankrotimenetluse üle, milles Pentus-Rosimannus pole osaline."