Esimene konkurss ebaõnnestus
Detsembri lõpus kuulutas Tallinna Sadam välja enampakkumise söeterminali ala hoonestusõigusele ja koostöölepingule. Ühtegi pakkumust sellele ei laekunud.
Vahetult enne jõule Tallinna Sadam kodulehel avaldatud enampakkumisekutses oli märgitud, et pakkumisi oodatakse 5. jaanuari hommikuks. Seega jäi huvitatutel aega pakkumise tegemiseks, mis pidi sisaldama äriplaani kivisöe käitamiseks mahus 4,5 miljonit tonni aastas vähemalt 10aastaseks perioodiks, kaks nädalat. Tegemist oli pühadeperioodiga, kuhu jäi 6 tööpäeva.
Tallinna Sadama juhatuse liige, kommertsjuht Margus Vihman märkis, et seoses pankrotiprotsessiga ei olnud Tallinna Sadamal võimalust enampakkumist varem välja kuulutada. „Pakkumine kuulutati välja kohe, kui see võimalikuks osutus. Tallinna Sadamal on soov tulevikus ala võimalikult kiiresti taaskäivitada ja sealt tulu teenida,“ märkis Vihman.
Küsimusele, miks määrati pakkumise tegemiseks nii lühike aeg, vastas Vihman, et Coal Terminali pankrot kuulutati välja juba 2017. aasta 2. mail, seega pidid huvilised infoga juba ammu kursis olema.
Kuna konkurss ebaõnnestus, kuulutati kaks nädalat hiljem välja uus enampakkumine, seekord terminali alal paiknevate seadmete ja rajatiste müügiks.
Muuga tööstusparki otsitakse partnereid
75 ha suurust Muuga tööstuspargi ala kasutab Tallinna Sadam ning seal tegutseb kaks koostööpartnerit. Maailma üks suuremaid logistikafirmasid, Belgia päritoluKatoen Natie ja raudbetoonelementide tootja Muuga Betoonelement. Vihmani sõnul umbes pool Muuga tööstuspargi alast ei ole kasutuses ja sinna otsitakse aktiivselt koostööpartnereid. „Pakume hoonestusõigust eri suuruses kruntidele, millel on detailplaneering ning kus kõik kommunikatsioonid on viidud krundi piirini. Muuga tööstuspark asub terviklikult Muuga Sadama vabatsoonis,“ märkis Vihman.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.