Puidu põlevkivikatlasse ajamine sai Euroopast rohelise tule

Brüsselilt heakskiidu saanud plaan on palju laiem kui lihtsalt puidu põletamine. Uue plaanitava toetussüsteemi järgi tellib riik taastuvenergia tootjatelt vähempakkumiste abil taastuvenergiast toodetud elektrit. Senise 54,7 euro suuruse toetuse asemel võib vähempakkumises osalenud tootjatele makstav toetus osutuda hoopis väiksemaks.

See, kui palju taastuvenergiat niimoodi tellitakse, sõltub Eesti riigi seatud taastuvenergia eesmärgist. Majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman selgitas, et 2030. aasta eesmärgi esitab Eesti Euroopasse juba sel aastal.

Kui roheenergia siht on saavutatud, saab sellest üle jäävat taastuvenergiat müüa ELi taastuvenergia ühisturul. Seda võimaldab taastuvenergia eurodirektiiv, mille järgi saavad enda 2020. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutanud riigid müüa toodetu põhjal statistilisi ühikuid neile, kes ise kohustuslikke sihte täita ei suuda. Lihtsustatult öeldes on see niisiis taastuvenergia eksport.

Konkurendid pelgavad kallimat puitu

Puidu põletamine Eesti Energia elektrijaamades annab võimalikule statistikakaubandusele märkimisväärselt mahtu juurde – kavas on põletada 500 000 tihumeetrit puitu aastas, mis kõik läheb kirja rohelisse lahtrisse. Samas teeb see murelikuks puidu kui tooraine pärast võistlevad erafirmad ning on pinnuks silmas ka taastuvenergia toetajatel. Näiteks Graanul Investi omanik Raul Kirjanen on süüdistanud riiki turukonkurentsi moonutamises ning leiab, et statistikakaubandust reguleeritakse viisil, mis on kasulik ainult Eesti Energiale.

Eesti Taastuvenergia Koja juhi Rene Tammistu sõnul on komisjon riigiabi loa argumentatsioonis lähtunud vägagi Eesti toodud põhjendustest ning riigil võiks olla pigem põhjust puidupõletamise mahtu piirata. "Iseäranis tänavuse talve pehmetes tingimustes on näha, et turult ei ole seda puidukogust, mida Eesti Energia põlevkivikateldesse soovitakse panna, lihtsalt võtta," rääkis Tammist.

Loas on kirjas, et kui 500 000tihumeetrine piir saab täis, siis hakkab riik analüüsima, kas suurem põletamine on turuolukorras mõistlik. "Meie hinnangul peaks 500 000 tihumeetrit olema absoluutne piir, millest üle ei minda. Hakkpuitu tuleks kasutada kaugküttesektoris võimalikult ressursi tekkimise koha lähedal ja mõjuanalüüsi tegemisse riigi poolt tuleks suhtuda pigem kahtlusega, sest lõppeks oli see riik ise, mis põlevkivikateldes puidu masspõletamist on soovinud soodustada," rääkis Tammist.

Riigifirma väidetavate eeliste pärast taastuvenergia puidupõletamise abil tootmisel kaevati ka Euroopa Komisjonile. Kaebustes kardeti nii mõju puiduturule kui ka Eesti Energia eeliste pärast osaleda taastuvenergia vähempakkumistel – Eesti Energial on puidu osakaalu katlas lihtne muuta ning seetõttu saab riigifirma teistest taastuvenergia tootjatest paindlikumalt nõudlusele reageerida.