Uks kinni: välisinvestoril Eestis raske aeg

Tihti ütlevad pangad väärtpaberikonto avamisele vastuseks resoluutse "ei". Nõnda satubki välisinvestor seisu, kus ta küll tahaks Eestisse investeeringut teha, kuid tal puudub selleks võimalus – ülevõtu- või ühinemistehing kas lükkub määramata ajaks edasi või jääb lausa lõplikult katki, möönis Prangli. Samas tiimis töötav advokaat Kai Vainola möönis, et probleemiks pole mitte regulatsioone täitvad pangad, vaid viis, kuidas süsteem on üles ehitatud. „Saame aru, et pangad peavad vastavalt reeglitele tegutsema. Lisaks pole ka väärtpaberikonto pidamine neile äriliselt mõttekas tegevus,“ rääkis Vainola.

Mitteresident – persona non grata?

„Kindlasti on tegemist probleemiga, mis mõjub halvasti Eesti majanduse konkurentsivõimele,“ möönis ka tehingunõustamisfirma Keystone Advisers partner Tõnis Kons.

Probleeme ei tekita Konsi sõnul mitte niivõrd taustakontrolli pikkus, vaid see, et pankadel puudubki huvi mitteresidentidega tegemist teha. Nendega, kelle ainus soov on pangas väärtpabereid hoida, ei soovinud pangad Konsi sõnul tegemist teha ka enne regulatsioonide karmistumist. „Pankadel on huvi peamiselt teenindada arveldusi, mida paljud sellised kliendid ei teinud ning lisaks kippusid selliste kontode omanikud ka väärtpaberikonto tasusid võlgu jääma,“ tõdes Kons.

Ükski suurem tehing Konsi hinnangul karmi korra tõttu tegemata ei jää – rahvusvahelistel suurfirmadel on piisavalt ressurssi, et end pankadele atraktiivseks teha. Keerulisem on aga väike- ja keskmise suurusega firmadel, kapitali kaasavatel kasvufirmadel ning erainvestoritel. „Reaalsus on, et suurfirmade huvi Eesti turu ja ettevõtete vastu on minimaalne ning enamik tehinguid ja investeeringuid ongi meil kontsentreerunud just väikeste- ja kasvuettevõtete segmenti,“ tõdes Kons.

LHV vastavuskontrolli juhi Ants Soone sõnul on üks asi üldine kliendisuhete loomine, teine aga väärtpaberikonto avamine. Kliendi tausta kontrollimist ja otsust väärtpaberikonto avada tuleks vaadata pigem eraldi. Pank peab tema sõnul igal juhul hoolsusmeetmeid rakendama ning kaaluma, kas klienti on panga riskiisu arvesse võttes tark vastu võtta või mitte.

Soone möönis, et mitteresidentidega seotud risk on tavapärasest kõrgem. „Eks seda on kahtlemata mõjutanud ka üha teravam järelevalve ja avalikkuse tähelepanu seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete rakendamise või piisaval määral rakendamata jätmisega,“ märkis ta.

Kontod ahelaist priiks