Sisseränne aitab meid kiiremini rikaste riikide sekka

Tähelepanuväärne on ka sisserände allikas. Erinevalt mõnest jõukamast Lääne-Euroopa riigist, põhjustab sisserände suurenemist mitte kolmandatest riikidest pärit sõjapõgenike saabumine, vaid eestlaste endi tagasiränne teistest riikidest, eriti Soomest. Muutuse peamiseks põhjuseks tuleb pidada kiiret majandusliku heaolu suurenemist: töökäsi napib pea kõigil aladel ja vahe Põhjamaade palgatasemega on vähenenud. Samal ajal kestab Soomes palkade paigalseis ja ka töötuse määr ületab Eesti oma märkimisväärselt.

Eesti on erand

Kolmandat aastat järjest saabuvad head uudised võivad mõne panna ehk juba õlgu kehitama ja nentima, et suuri probleeme jagub meil teisigi. Peame endale siiski aru andma, et tegemist on suure võiduga ja võrreldes teiste Balti riikidega on meie positsioon harukordne.

Kõrvutades kolme riiki on tulemused vapustavad: kui viimase 10 aasta jooksul on Eestis rahvaarv kahanenud 20 000 inimese võrra, siis Lätis 260 000 ja Leedus enam kui 400 000 võrra. Väljendades sama protsentides, siis on Eestis rahvastik vähenenud 1,5%, Lätis 12% ja Leedus 13%. Leedu rahvaarvu langus on olnud seejuures kiireim kogu Euroopa Liidus.

Languse põhjuseks on olnud mõistagi väljaränne, mida soosib madal palk ja rikka Lääne-Euroopa lähedus ning avatud tööturg. Probleem on seda valusam, et eelkõige on lahkujad noored inimesed, kel parim tööiga ja laste saamine alles ees seisavad.

Eurostati prognooside kohaselt kahaneb veel alles hiljuti 3,5 miljoni inimese koduks olnud Leedu elanike arv 2047. aastaks alla 2 miljoni piiri. 1995ndal aastal 2,5 miljonini küündinud Läti rahvaarv langeb umbes sama ajaga alla 1,5 miljoni. Kuigi niivõrd pika aja peale täpsete prognooside tegemine on muidugi esoteerika, siis sarnaste trendide jätkumise korral oleks 100 aasta pärast Eesti rahvaarvult Lätiga võrdne.

Eesti oluliselt parema olukorra põhjuseks tuleb pidada rände sihtkohtade erinevust. Kui Eestist on läbi aastate lahkutud enamasti vaid 80 km kaugusel asuvasse ja kultuuriliselt lähedasse Soome, siis teistes Baltimaades on väljarände peamiseks sihtkohaks teises Euroopa Liidu otsas asuv Suurbritannia. Kuigi aja möödudes on reisimine muutunud vähemalt suhtelisel skaalal odavamaks, siis ilmselgelt võimaldab geograafiline lähedus eestlastel tihedamini kodumaad külastada. Paljude eestlaste jaoks ongi Soome olnud pigem ajutine peatuspaik töötamiseks, mis tähendab vaid ühe inimese pendelrännet, mitte terve perega teise riiki kolimist. Lätist ja Leedust on lahkumine olnud aga jäädavama iseloomuga ning minnakse juba koos perekonnaga.

Muutust pole suutnud tuua ka Suurbritannia peatne lahkumine Euroopa Liidust. Vastupidi, tundub, et lähenev tähtaeg annab lahkuda soovijatele indu juurde, sest kardetakse, et alates 2019. aprillist ei pruugita neid enam riiki lubada. Kummastavana mõjub ka asjaolu, et kui varem on otsitud korrelatsiooni majandusnäitajate ja väljarände vahel, siis enam ei näi need seosed kehtivat.