Autorollo tsiviilasjas kaalumisel kompromiss

Tallinna ringkonnakohtus oli Autorollo istungi väike ruum täna rahvast täis ning juurde oli vaja tuua lisatoole.

Enne apellatsioonkaebuse arutamist tegi kohus pooltele kompromissipakkumise 90 000 eurole. Autorollo pankrotihaldur Martin Krupp ütles, et hageja kompromissipiiriks on 200 000 eurot, seda ilma menetluskuludeta.

Rain Rosimannuse esindaja vandeadvokaat Arne Ots advokaadibüroost Ellex Raidla sõnas aga, et kompromiss pole võimalik. Samast büroost esindab Keit Pentus-Rosimannust vandeadvokaat Toomas Vaher, kes märkis, et tema alusetult kohtusse antud klient on huvitatud kohtuotsusest.

Vaidlus jätkus hagejate nõudes, mis puudutab OÜ AutoHills asutamist ja Autorollo vara sellele üleandmist.

Olavi-Jüri Luik sõnas, et on rida näiteid, mis tõestavad, kuidas kolmik Keit Pentus-Rosimannus, Rain Rosimannus ja Siim Roode tegi Autorollos juhtimisotsuseid.

Arne Ots väitis vastu, et mitte ükski tõend ei viita, et Rain Rosimannus oleks OÜ AutoHills asutamisel kedagi mõjutanud või ise midagi teinud. Ta lisas, et ka kriminaalasjas ei leitud Rosimannuse osalemist Autorollo maksejõuetuse põhjustamisel.

Keit Pentus-Rosimannuse esindaja Vaher märkis, et ka tema kliendil pole AutoHillsi asutamisega mingit seost. See, et Pentus-Rosimannus saatis 2010. aasta aprillis e-kirju, oli tingitud isa haiglasse sattumisest ning tütar lihtsalt vahendas suhtlust isaga. „Need meilid seostuvad infovahetusega ja ta pole vastu võtnud juhtimisotsuseid,“ kinnitas Vaher.

Kostjate esindajad imestasid ka, mis skeemidest hageja räägib, kui AutoHillsi asutamisse olid kaasatud Autorollo pankadest võlausaldajad ning ka suurim võlausaldaja Port One OÜ.

Kolmandat korda ringkonnakohtus

Ringkonnakohus mõistis nõudes, mis puudutab OÜ AutoHills asutamist ja Autorollo vara sellele üleandmist, esimesel korral Keit Pentus-Rosimannuselt, Rain Rosimannuselt, Siim Roodelt ja NJORD Advokaadibüroolt Autorollo pankrotihaldurite kasuks solidaarselt välja ligi 164 000 eurot ning viivise. Teisel menetlemisel jättis ringkonnakohus aga kõik nõuded rahuldamata. Eelmise aasta maikuus saatis riigikohus asja ringkonnakohtule tagasi juba kolmandat korda otsuse tegemiseks.

Samuti jätkus vaidlus selle pärast, kas rahuldada hagejate neljas ja viies nõue NJORD Advokaadibüroo OÜ ja Siim Roode vastu. Need puudutasid Autorollo võlgnike võlgade tasumist Autorollo asemel kolmandatele isikutele ja Autorollo vara (auto, haagised, sülearvuti ja kontoritarvikud) väidetavat kõrvaletoimetamist.

Praeguseks on kohtuasjas materjali kogunenud 22 mahuka köite jagu.

Autorollo võlausaldaja: Mulle pakuti osalemist ettevõtte varade varguses

Kohtuistungil viibinud Autorollo suurima võlausaldaja Port One omanik Teet Järvekülg sõnas, et kostjate tõlgendus tema tunnistajana antud ütlustest ei olnud õige.

Järvekülg ütles, et tema jaoks oli istungil kõige tähtsam hetk, kui kohus otsustas tõendite hulka võtta Siim Roode ja Rain Rosimannuse kirjavahetuse. „Meie hinnangul kinnitab selline keset kantimist peetud kirjavahetus mitte ainult selget tegevusplaani, vaid ka teadlikkust selle kuritahtlikkusest,“ lisas Järvekülg.

Tema jaoks oli ka huvitav, kuidas kostjad püüdsid kohut veenda selles, et AutoHillsi asutamise eesmärk oli võlausaldajate nõuete rahuldamine. Nii esitasid kostjate esindajad Järvekülje poolt 2014.a märtsis kohtus antud tunnistust selliselt, nagu oleks talle tehtud ettepanek osaleda Autorollo tütarfirmas, mis oli osa heausksest võlgade tasumise plaanist. Järvekülg sellega ei nõustu. „Õigluse huvides kordan üle – kinnitasin kohtus, et tegemist oli pakkumisega osaleda ettevõtte varade varguses,“ sõnas Järvekülg.

Normaalne oleks tema hinnangul olnud, kui pankrotiseisus Autorollo läheb pankrotti ja seda asub juhtima pankrotihaldur. „Pankrot on pankrot, vahel läheb nii. Aga mis iganes manipulatsioonid varade, nõuete või tütarfirmadega on ju keelatud!“ lausus ta.

Ka peab Järvekülje arvates olema erakordselt ja eriti ärikauge see inimene, kes usub, et kuue transpordiühikuga äsja asutatud AutoHillsis on võimalik rasketes majandusoludes tagasi maksta 10miljonine võlg, mis on tekkinud 45 transpordiühikuga kolme aasta jooksul. See on absurdne jutt ja selle võimaluse tõsine arutamine tundub koomiline, märkis Järvekülg.