Kvoodi alt pääsenud sektorid tõid Eestisse üle 300 töötaja

Kui infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangu järgi on Eesti tööturult puudu umbes 7000 IKT-spetsialisti, siis Rootsi riik on öelnud, et neil oleks vaja juurde ligikaudu 20 000 IKT-spetsialisti, kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

"Kui arvestada, et Eesti sisserände piirarv on ligikaudu 1300 inimese juures, siis mullu jagatud elamislubade arv IKT-spetsialistidele ei olegi nii halb, moodustades viiendiku kolmandatest riikidest Eestisse asunud inimestest," lisas ta.

Palo sõnul loodetakse IKT-spetsialistide lisandumist jõudsalt toetada uue värbamisosakute programmiga. 4 miljoni euro suurusest programmist hüvitatakse osaku ostnud ettevõtjale riigi poolt värbamiskulude katteks kuni 2000 eurot, kui värvatud töötaja on Eestis töötanud juba viis kuud. See osak on mõeldud ka mujalt EList inimeste värbamiseks ning see on suunatud kõigile, kes maksavad uutele töötajatele vähemalt IT-sektori keskmist kuupalka.

"Selgelt on meie vajadus IKT-spetsialistide järele väga suur ja riikidevaheline konkurents järjest kasvab. Küll aga ei pruugi meie valmisolek nende vastuvõtmiseks olla samas suur. Selleks, et tööjõukriisi selles sektoris leevendada, oleme käivitanud mitu koolitusprogrammi ja pakume Eesti inimestele ümberõppe võimalust. Plaanime 500 inimest aastatel 2017-2020 ümber õpetada 3,5kuulises intensiivses Vali-IT programmis algtasemel programmeerijaks, samuti on IKT-valdkonna erialade õpet oluliselt laiendatud ka Eesti kõrgkoolides," rääkis Palo.

Tieto Estonia juht Anneli Heinsoo märkis omalt poolt, kuigi Tieto on kolmandatest riikidest värvanud sel aastal vaid mõned inimesed, siis IT sektori üldises vaates on sisserände kvoodi alt vabastamine olnud oluline samm tööjõupuuduse leevendamise võimaldajana.

"Ainuüksi kvoodi alt vabastamine ei lahenda siiski teisi probleeme. Endiselt on spetsialistide integreerimine ühiskonda tülikas, kulukas ja jäetud täielikult töökohta pakkuva ettevõtte õlgadele – st töötaja värbamise kulud, sisseelamise (integratsiooni) kulud on kõrged ja lisaks ei paku riik täna Eestis töötavate tippspetsialistist residentide või mitteresidentide sotsiaalmaksustamisele mingit leevendust," kommenteeris Heinsoo, kelle sõnul on seetõttu mitmed ettevõtted ka arenduskeskused kolmandatesse riikidesse laiendanud, kus kulud madalamad.

Tieto Estonia värbas 2017. aastal ligi 140 spetsialisti, kuid peamine fookus oli Skandinaaviast pärit inimestel, kellele kvoodid ei rakendu, tänu millele väheneb bürokraatia. Heinsoo hinnangul oleks väga oodatud riigi poolt nn One-stop-shop põhimõttel tugipunkt, kus kõik erinevate riigiasutustega seotud asjaajamised saaks korraldada ühest kohast.

Info ja side põhistegevusalaga ettevõtetes töötamiseks sai elamisloa möödunud aastal 263 inimest. Silma torkab inimeste arv, kes tulid riikidest, kus tõenäoliselt räägitakse hästi vene keelt, st Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest — ühtekokku 135 töötajat. Suure kasvupotentsiaaliga uutesse ettevõtetesse tuli tööle 73 inimest, 25 neist lähematest idapoolsetest riikidest. Erinevaid lähteriike oli poolesaja ringis.

"Ei saa väita, et kõik info- ja sidesektori tööload oleksid piirarvu alt välja jäänud. Esiteks põhjusel, et kõigi nende ametikoht ei pruugi olla vastav, teiseks osad neist esitasid taotluse juba 2016. aastal vana seaduse kehtimise ajal, mis tähendab, et nad läksid veel piirarvu alla," selgitas PPA pressiesindaja Olja Kivistik.

Alates 2017. aastast on sisserände kvoodi alt vabastatud kolmandate riikide kodaniku, kes tulevad tööle IKT-sektorisse või idufirmadesse. IT-sektori töötajatele peab Eestis maksma vähemalt Eesti keskmist palka.